Lendorava LIFE eesti keeles

Lendorava LIFE-projekt – võrgustikud ja koostöö

Liito-orava makaa haavanoksalla.
Oksal istuv lendorav. Foto: Ari Seppä / Vastavalo.fi

Sisukord

Sissejuhatus

Lendorava LIFE-projekt edendab lendorava kaitset Euroopas koostöö abil. Projekt viib kokku põhilised maakasutusega, näiteks maakorralduse ja metsandusega tegelejad ning koondab teabe lendorava elupaigavõrgustiku kohta.

Lendorav elab Euroopa Liidus ainult Soomes ja Eestis. Liik on EL-is liigitatud ohualtiks populatsiooni kiire vähenemise tõttu.

Lugege lähemalt meie töö kohta meie brošüürist ja vaadake videot:

Vaatake siit lendoraav ja tema poegade elu (youtube.com). Rohkem teabeküllaseid videoid nendest armsatest loomakestest leiate alamlehelt Üritused ja meediakogu.

Tutvuge projekti käigus valminud väljaannete ja juhenditega alamlehelt Juhendid ja muud väljaanded.

Kõige olulisemad on elupaigavõrgustikud

Lendoravale on suurimaks ohuks sobivate elupaikade kadumine ja fragmenteerumine ehk killustumine väiksemateks, üksteisest eraldatud aladeks.

Omavahel seotud elupaigad on lendoravale eluliselt tähtsad. Elupaigad peaksid moodustama funktsionaalse võrgustiku, mis võimaldaks loomadel liikuda sobivate elupaikade vahel. Kui lendoravatel on võimalik elupaikade vahel liikuda, saavad nad elada oma metsaelu põlvest põlve suurtel aladel.

Elupaigavõrgustike kaitse on ainus jätkusuutlik viis lendoravate pikaajalise ellujäämise tagamiseks. Kuna see on raske ülesanne, nõuab selle lahendamine ka palju osalejaid. Lendorava LIFE-projekti juhib Soome metsaameti (Metsähallitus) loodusteenuste struktuuriüksus (Luontopalvelut) ja projektis osaleb veel 17 partnerit Soomest ja Eestist. Projekt hõlmab kogu lendorava levikuala Euroopa Liidus.

Me aitame kaasa lendoravate kaitsele nelja alameesmärgi kaudu:

  • vältida ja aeglustada elupaikade kadumist ja killustumist;
  • suurendada koostööd peamiste sidusrühmade vahel ja töötada välja praktikad maakasutuse planeerimiseks;
  • parandada lendorava andmete kvaliteeti ja kättesaadavust;
  • suurendada teadmiste vahetamist japarandada looduskaitse mainet.

Projektiga on kokku hõlmatud ligikaudu 120 ala. Eelarve on 8,9 miljonit eurot, millest enamik tuleb ELi LIFE keskkonnaprogrammi rahastusest. Projekt kestab umbes 6,5 aastat (01.08.2018–31.03.2025).

Projekti on rahastanud Euroopa Liidu LIFE-programm. Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.

Lisateave

Projektijuht Eija Hurme
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post eija.hurme@metsa.fi
Tel +358 (0)40 486 0563

Projektiametnik Ilona Karjalainen
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post ext-ilona.karjalainen@metsa.fi
Tel +358

Partnerid

Projektipartnereid on Soomes 13 ja Eestis 4.

Lendorava LIFE-projekti sotsiaal-majanduslik mõju ja mõju ökosüsteemile

Et koguda teavet ja arusaamist lendorava kohta ning edastada seda üldsusele, uurime projekti mõju lendoravapopulatsiooni seisundile ja inimeste suhtumist lendoravasse ning jutustame lendoravast mitut moodi.

Sotsiaal-majanduslik mõju

Mis mõtted tulevad pähe seoses lendorava kaitsmisega? Kas ma tahaksin, et minu naabruses elaks lendorav? Kui palju maksab lendorava elutingimuste tagamine? Millist mõju võib metsakasutus avaldada kogu lendorava levilale? Meid, inimesi, huvitavad paljud asjad!

Koostame ulatusliku aruande lendorava LIFE-projekti sotsiaal-majandusliku mõju kohta. Selgitame selle aruande põhjal välja seisukohad ja võimalikud abinõud huvide kokkusobitamise hõlbustamiseks. Esimene küsitlus korraldati 2019. aasta alguses (Ota kantaa) ja teine aastavahetusel 2020–2021 (PPGis). Suurema osa sellest tööst teeb Soome loodusvarade keskus (Luonnonvarakeskus).

Loodusvarade keskus viis Kuopio, Jyväskylä ja Espoo piirkonnas läbi ruumiandmete uuringu, mille käigus koguti teavet elanikele oluliste puhke- ja loodusväärtusega alade kohta. Tulemused on avaldatud kaartide kujul, mis näitavad puhkealade asukohti teadaolevates lendoravatele sobivates elupaikades.

Mõju ökosüsteemile

Kuidas mitmesugused lendorava kaitsmise meetodid mõjutavad edaspidi liigi levikut metsades? Näiteks kui metsade kasutamisel on esmatähtis sobivate elupaikade või nendevaheliste liikumiskoridoride rohkus, kas siis tuleb teha järeleandmisi metsa majandamise intensiivsuses?

Projektis võrdleb Soome loodusvarade keskus mitmesuguste raie- ja kaitsemeetmete hinnangulist mõju metsade pindalale ja lendorava elupaigavõrgustikele. Hinnangud lendorava elupaikadele seotakse punktis A3 tehtud modelleerimistega ja hinnangud metsa juurdekasvule põhinevad Soomes kasutatavatel puistute kasvumudelitel.

Erinevate eesmärkide tagajärgi hinnatakse mõne aastakümne perspektiivis, s.t tulevikustsenaariumidena. Stsenaariume võrreldes saab välja selgitada sobiva strateegilise tegutsemisviisi, mis võimaldab kestlikult kombineerida lendorava kaitset ja metsade majanduslikku kasutamist.

Lisaks hinnatakse kogu projekti muid mõjusid lendorava olukorrale ökosüsteemi tasandil nii Soomes kui ka Eestis.

Teave lendorava kohta ja loodusharidus

Liito-orava taiteilee ohuilla oksilla syömässä tervalepän norkkoja.
Foto: Arto Griinari / Vastavalo

Sellelt lehelt leiate teavet järgmiste teemade kohta:

  • Liigiteave, inventeerimismeetodid ja elupaigavõrgustike modelleerimine
  • Loodusharidus ja lendoravateabe vahendamine
  • Lendorava levik
  • Põhiteave lendorava kohta muudes teabeallikates

Liigiteave, inventeerimismeetodid ja elupaigavõrgustike modelleerimine

Üks meie eesmärke on parandada lendoravate andmete kättesaadavust Soomes ja Eestis. Võimalikult head andmed lendorava leviku kohta aitavad kaitsta elupaigavõrgustikke ning hõlbustada maakasutuse planeerimist.

Meie projektis vastutavad lendorava levikuandmete parema kättesaadavuse ja kasutamiskõlblikkuse eest eelkõige loodusteaduslik keskmuuseum Luomus, Soome Looduskaitse Liit (Suomen luonnonsuojeluliitto), Päris-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus (Varsinais-Suomen ELY-keskus) ja loodusvarade keskus (Luke) Soomes ning Keskkonnaamet Eestis.

Liigiteave

Soome lendorava andmepanka koostab Soome elurikkuse teabekeskus (Suomen Lajitietokeskus, Finnish Biodiversity Information Facility, lühend FinBIF), mida haldab loodusteaduslik keskmuuseum Luomus. Tulevikus on andmed lendorava poolt asustatud teadaolevate metsaalade kohta saadaval keskselt FinBIF-ist. FinBIF annab ka vahendid lendorava seire käigus kogutud vaatlusandmete salvestamiseks. FinBIF-i saidile pannakse kokku ka lendorava ja tema elupaikade kaitset edendav teemaleht, millelt saab alla laadida ka olulisemaid juhendeid ja väljaandeid.

Projekti partnerid on koostanud üheskoos kokkuvõtte lendoravaga seotud seadusandlusest, populatsiooni seirest, kaitsest ja metsakasutusega seotud praktikast Soomes ja Eestis: Kokkuvõte „Description of the current conservation legislation and management procedures of the flying squirrel in Finland and Estonia“ (PDF, 1,04 MB, inglise keeles)

Teave lendorava kohta Eestis on konfidentsiaalne ja selle eest hoolitsevad looduskaitseametnikud. Projekti ajal teeb Keskkonnaamet Eestis kompleksseid lendorava inventuure.

Inventeerimismeetodid

Soome Looduskaitse Liidu (Suomen luonnonsuojeluliitto) koostatud lendoravate inventeerimisjuhend (PDF, 2,2 MB, sll.fi, soome keeles) aitab ära tunda lendoravatele sobivaid elupaiku ja tuvastada märke elupaiga asustatuse kohta, näiteks pabulaid. Soome Looduskaitse Liit on 2022. ja 2023. aastal korraldanud lendorava LIFE-projekti raames inventeerimiskoolitusi.

Kaugõppematerjal „Teavet lendorava kohta inventeerimiseks ja metsakasutuse planeerimiseks“ (soome keeles) on uuendamisel ja tuleb veebilehele varsti tagasi.

Päris-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus uurib, kuidas saab lendorava inventuuridel kasutada koolitatud inventeerimiskoerte haistmismeelt: koera lõhnataju kasutamine looduskaitses on kogu maailmas uus asi! Rekijokilaakso Natura 2000 alal tehtud katsete põhjal on koerte võime lendoravate pesapuid tuvastada märkimisväärne. Kaitsealuste liikide otsingukoerad on spetsiaalselt selleks ülesandeks treenitud. Lendorava LIFE-projekt korraldas 2022. aasta suvel õpikoja koerte kasutamisest lendorava inventeerimisel. Õpikoja videosalvestisi saab vaadata YouTube’ist, lingid on loetletud allpool.

Elupaigavõrgustike modelleerimine

Soome Loodusvarade Keskus (Luke) modelleerib lendoravale sobivaid elupaigavõrgustikke, s.t leiab liigile sobida võivaid alasid, mida saab näitlikult kujutada kaardil. Tulemusi saab kasutada maakasutuse planeerimisel ja metsa majandamisel, nii et lendoravate elupaikade vahelisi ühendusi oleks võimalik paremini hoida. Keskkonnaamet vastutab elupaigavõrgustiku modelleerimise eest Eestis.

Soomes põhineb sobivate elupaikade modelleerimine lendorava elupaikade tundmisel, metsaandmetel (mitmest allikast pärinevad riigimetsa inventeerimisandmed, ML-VMI), ametlikul lendoravaandmebaasil ja prognooside täpsustamisel välitööde abil. Soome Looduskaitse Liit teostas välitööd prognooside täpsustamiseks 2020. aastal. Elupaigavõrgustiku modelleerimisi kujutavad kaardid on paigutatud professionaalseks kasutamiseks FinBIF-i andmepanka (laji.fi). Lugege lähemalt prognoosimudelikaartide kohta loodusvarade keskuse teadaandest (luke.fi, soome keeles).

Loodusharidus ja lendoravateabe vahendamine

Lendorava varjatud elu avatakse lendorava LIFE-projektis mitut moodi

  • Kuopio loodusmuuseum on koostanud keskkonnahariduse juhendi (PDF, 27 MB, kuopionluonnontieteellinenmuseo.fi, soome keeles). Lingid keeleversioonidele leiate lehelt „Juhendid ja muud väljaanded“.
  • Soome looduskeskuses Haltia kohtute lendoravaga linnalooduses. 2020. aasta kevadel oli üleval erinäitus „Minu öö lendoravana“.
  • Kuopio loodusmuuseum ehitas lendorava ökoloogiast ja kaitse raskustest jutustava rändnäituse 2022. aasta kevadel: „Liuglemas – laenatav rändnäitus lendorava ökoloogiast ja kaitse raskustest“ (kuopionluonnontieteellinenmuseo.fi, soome keeles)
  • Eestis pannakse lendoravanäitus üles Iisaku looduskeskuse välialale, mis paikneb keset lendorava levikupiirkonda Kirde-Eestis. Tutvuge Alataguse rahvuspargi külastuskeskusega (loodusegakoos.ee)
  • Kas kasukas on korras, kas saba paistab? Lendorava elu saab jälgida pesakaamera ülekannete kaudu. Soome Looduskaitse Liidu ja Kuopio loodusmuuseumi kaameratega on tehtud kaks ülekannet:
  • Loodusrajad tagavad lihtsa juurdepääsu lendoravametsale Jyväskyläs ja Rekijokilaaksos alates 2023. aasta suvest. Väinölänniemi puhkealale Kuopios püstitati välinäitus lendoravast 2022. aastal.
  • Kuopios tegutseb lendorava saadik ja looduskool.
  • Me korraldame mitmesuguseid üritusi, näiteks Soome looduskeskuses Haltia.

Lendorava levik Eestis, Soomes ja maailmas

Joonisel on kujutatud lendorava levikut roheliselt.
Lendorava levila ulatub Soomest läbi kogu Venemaa Vaikse ookeani ja Hokkaidōni. Täpsed andmed lendorava leviku kohta ei ole kõikidest piirkondadest kättesaadavad. Kaart põhineb Schraderi (2011) ja IUCN-i andmetel.
Kaardil on kollaselt kirjas lendoravate levik Soomes ja Eestis.
Soomes on lendorav levinud laiguti Hankost Kuusamo laiuskraadini. Üksikuid leide on ka Oulust ja Lapimaalt. Asurkond on kõige suurem Pohjanmaal ja Edela-Soomes.
Lendorava leiud Soomest andmebaasis Laji.fi aastatel 1995–2021 (19.1.2022 seisuga). Mida punasem on piirkond, seda rohkem lendorava leide on sealt registreeritud. Kaardi allikas: Finnish Biodiversity Info Facility (2022). Siit saate kaarti ja leide täpsemalt uurida (laji.fi).

Põhiteave lendorava kohta muudes teabeallikates

Lendorava LIFE-projekti käigus valminud juhendid ja väljaanded leiate lehelt „Juhendid ja muud väljaanded“.

Lendorav tulundusmetsades ja asulates

Aikuinen liito-orava puussa, taustalla näkyy omakotitalo lähellä illalla.
Foto: Benjam Pöntinen

LIFE-projekti põhieesmärk on edendada lendorava kaitset konkreetsete meetmete abil. Me valmistame ette ja rakendame mitmesuguseid kaitsemeetmeid asulates, tulundusmetsades ja looduskaitsealadel ning jälgime nende mõju.

Asulad

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linnas tegutseme kokku 22 objektil, millest neli on Natura 2000 alad. Jälgime raadiosaatjaga märgistatud lendoravate käitumist Espoos ja istutame noori puid, et ühendada elupaigaks olevaid isoleeritud metsatukki, ning haavaistikuid, et tagada tulevikus lendoravale vajalik puistu. Lugege aruannet raadiosaatjaga jälgimise kohta: Lendoravate raadioseire Tapiola ja Mankkaa linnaosas 2019–2020, uurimisaruanne (PDF, 8,4 MB, metsa.fi, soome keeles).

Espoos, Jyväskyläs ja Kuopios viidi lendorava seire uuringud läbi ka juba varem tehtud üldplaneeringualadel: Lendorava seireuuringud üldplaneeringualadel (PDF, 7 MB, metsa.fi, soome keeles).

Paigaldame ka pesakaste metsadesse, kus praegu ei ole pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Lisaks rakendame kaitset ja puhkeotstarbelist kasutust kombineerivaid meetmeid linnade rohealadel, et neil tunneksid end hästi nii lendoravad kui ka inimesed.

Lisaks on projekti raames koostatud Heade tavade juhend (julkaisut.metsa.fi, soome keeles) lendoravate kaitse ja maakasutuse ühitamiseks valdades ja linnades. Heade tavade juhendi jaoks korraldati kaks küsitlust:

Loodusvarade keskus viis Kuopio, Jyväskylä ja Espoo piirkonnas läbi ruumiandmete uuringu, mille käigus koguti teavet elanikele oluliste puhke- ja loodusväärtusega alade kohta. Tulemused on avaldatud kaartide kujul, mis näitavad puhkealade asukohti tiheasustusaladel teadaolevates lendoravatele sobivates elupaikades. Puhkealad Kuopios, Jyväskyläs ja Espoos (PDF, 8 946 kB, soome keeles, ingliskeelse kokkuvõttega)

Tulundusmetsad

Siin tegutsevad Soomes Suomen metsäkeskus, Metsähallitus Metsätalous Oy, Soome Looduskaitse Liit, MTK, VARELY ja Metsähallituksen Luontopalvelut. Eestis tegutsevad Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit, Metsakorralduse Büroo ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesmärk on rakendada olemasolevat infot ja seadusandlust nii, et lendorava tulevik oleks kindlustatud. Projekti käigus koostame lendoravaobjektide jaoks liike hästi arvestavad metsamajanduskavad: kavad koostatakse ühiselt ja neid hindavad ka piirkondlike ELY-keskuste ametnikud. Ellu viia lubatakse ainult eeskujulikud kavad. Projektiobjekte kasutatakse edaspidi lendoravaga arvestava metsamajanduse koolitustel.

  • Soomes kavandatakse umbes 40 ala, millest 30 asub eramaal ja 10 riigimaal. Lisaks pakutakse Rekijokilaakso Natura 2000 ala metsaomanikele lendoravasõbralikke metsamajanduskavasid, et kaitsta elupaigavõrgustikke veelgi paremini.
  • Eestis kavandatakse umbes 12 ala, millega kaitstakse lendorava elupaigavõrgustikke. Suurtel objektidel võetakse arvesse nii Natura 2000 alad, eramaad kui ka riigimetsad.

Soomes kasutatakse ja arendatakse objektide planeerimisel ühisplaneerimise meetodit. Ühisplaneerimine tähendab seda, et projekti alade metsaplaane hinnatakse ühiselt koos projektipartnerite esindajatega. Kasutame ka kaasavaks ühisplaneerimiseks loodud tarkvara, mis lihtsustab keerukat otsustusprotsessi seda näitlikustades ja liigendades. Meie koostööpartner on Inclus Oy (inclus.com), kelle veebilehel on ühisplaneerimisprotsessi kirjeldus (inclus.com, soome keeles).

Projekti raames on välja antud juhend heaks arvestamiseks lendoravaga tulundusmetsade majandamisel ning korraldatud metsanduse professionaalidele koolitusi nii looduses kui ka veebis. 2024. aasta veebruaris korraldati seminar „Lendoravaga arvestamine tulundusmetsades“ Soomes. Seminari kava ja ettekanded leiate lehelt „Juhendid ja muud väljaanded“ punktist „Lendorav tulundusmetsades“.

Tulundusmetsade kohta käivad väljaanded ja muud juhendid leiate projekti lehelt „Juhendid ja muud väljaanded“ punktist „Tulundusmetsad“.

Karttaan on merkitty liito-oravahankkeen yli 50 kohdetta sekä esiintymisalueet. Suomessa lajia on lännessä Pohjois-Pohjanmaan etelärajalle ja idässä Kainuun ja Koillismaan rajalle, virossa koillisessa.
Lendorava LIFE-projekti käigus tehakse töid lendorava levikualadel Euroopas – Soomes ja Eestis.

Lendorav kaitsealadel

Haavan rungolla on liito-oravaemo ja sen poikanen.
Lendoravaema pojaga. Foto: Benjam Pöntinen

LIFE-projekti põhieesmärk on rakendada konkreetseid meetmeid lendorava kaitse edendamiseks. Meetmed koosnevad ettevalmistusest, s.o eesmärkide planeerimisest, meetmete rakendamisest ja mõjude jälgimisest.

Lendorav vajab eluks toitu ja rahu. Head pesapaigad on näiteks haab ja lendoravale tehtud pesakastid. Haab ja muud lehtpuud on lendoravale olulised toiduallikad. Haab on ka muu elurikkuse jaoks äärmiselt tähtis liik, millest sõltuvad paljud metsaliigid.

Haab on lendoravale oluline puu: temas leidub sageli rähni tehtud õõs, mis sobib pesapaigaks, ning haava pungad, lehed ja urvad on suurepärane toit. Toidupuuks kõlbab haab juba noorena, kuid sobivaks õõnsaks puuks kasvamiseks peab ta küpsema aastakümneid, Põhja-Soomes kuni 80 aastat. Seega pakuvad pesakastid kiiret esmaabi tänapäeva metsade karjuva looduslike õõnte puuduse korral.

Soomes parandame haavapõlvkondade järjepidevust tulevikku, tagades haava taimestumise ja kasvu. Lendorava pesakaste teeme nii Soomes kui ka Eestis.

Haavakontiinum kaitsealadel ja tulundusmetsades

Haavakontiinum tähendab seda, et samal alal kasvab erineva vanusega haabu toiduks ja peavarjuks. Murettekitav on eelkõige jämedate haabade olukord: on suuri alasid, kus praegu elavate jämedate haabade järeltulijaid tuleb oodata sada aastat – mõnel pool on isegi istikuid vaevu näha.

Haab on pioneerliik, mis tähendab, et ta vajab taimestumiseks valgust. Kasvuruumi vabastamiseks raiume mände ning vajadusel kobestame pinnast. Mõnel alal tarastame kasvama läinud haavaseemikud 10–15 aastaks, et nad saaksid rahus noorteks puudeks kasvada.

Soome riigimetsades on umbes 16 projektiga hõlmatud haavakontiinumiobjekti, millest 10 asuvad Natura 2000 aladel ja ülejäänud mitmeotstarbelistes metsades. Haavakontiinumiobjektide plaanid Soomes (PDF, 17 MB, inglise keeles).

Natura 2000 alade kümne objekti eest vastutab Metsaameti loodusteenuste struktuuriüksus (Metsähallituksen Luontopalvelut) ja plaanid kinnitab regionaalne ELY-keskus. Mitmeotstarbeliste metsade kuue objekti eest vastutab Metsähallitus Metsätalous Oy, ja haavakontiinumi plaanid tehakse osana tulundusmetsade planeerimisest.

Pesakastid lendoravatele

Kirde-Eestis pandi üles 250 pesakasti, et toetada lendorava elupaigavõrgustiku funktsiooni tehispesade abil. Pesakastid paigutatakse eelkõige elupaikade vahelistele liikumiskoridoridele peamiselt riigi maadel, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kirde-Eesti kaart põllurühmade asukohaga (1-9).
Kokku on Kirde-Eestisse üheksale alale (1–9) paigutatud 250 lendorava pesakasti.

Uued looduskaitsealad

Põhja-Karjala, Põhja-Savo ja Päris-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus on projekti ajal asutanud kolm uut kaitseala, mille pindala on kokku 26 hektarit. Alad on juba ette valmistatud ja nende suhtes ei rakendata mingeid tegevusi.

Uute looduskaitsealade asukohad kaardil (PDF, 176 kB).

Lendorava LIFE-projekti juhendid ja muud väljaanded

Liito-orava haavan rungolla
Lendorav haava tüvel. Foto: Rainer Carpelan/Vastavalo.fi

Lendorava LIFE-projekti käigus avaldame palju uut teavet, uuendame olemasolevat teavet ja rakendame mitmesuguseid praktilisi meetmeid. Meie eesmärk on olnud teha nii head juhendid, et nende abil tagatakse lendorava esinemine tulevikus kogu tema levilas. Juhendid on suunatud maakasutuse professionaalidele, aga ka loodusehuvilistele eraisikutele.

Juhendite ja väljaannete koostamisel on osalenud Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linnavalitsus, Kuopio loodusmuuseum (Kuopion luonnontieteellinen museo), Soome metsakeskus (Suomen metsäkeskus), Metsähallitus Metsätalous Oy, Soome metsaameti loodusteenuste struktuuriüksus (Metsähallituksen Luontopalvelut), Soome Looduskaitse Liit (Suomen luonnonsuojeluliitto), Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus (Pohjois-Savon ELY-keskus), Päris-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus (Varsinais-Suomen ELY-keskus) ja Keskkonnaamet. Enamik partneritest on osalenud juhendite sisu loomisel. Juhendeid on hinnanud ka mitmed ametiisikud regionaalsetest ELY-keskustest.

Sellel lehel on projekti juhendid ja muud väljaanded teemade kaupa järgmises järjekorras:

  • Teave lendorava kohta ja loodusharidus
  • Lendorav tulundusmetsades
  • Lendorav asulametsades
  • Lendorav kaitsealadel
  • Lendorava LIFE-projekti esitlusmaterjalid ja haldamine

Teave lendorava kohta ja loodusharidus

Lendorav tulundusmetsades

Lendorav asulametsades

Lendorav kaitsealadel

Lendorava LIFE-projekti esitlusmaterjalid ja haldamine

Üritused ja meediakogu

Foto: Benjam Pöntinen

Sellel lehel räägime lendorava LIFE-projekti põhisündmustest ja etappidest, laadime tutvumiseks üles videoid ja taskuhäälingusaateid ning loetleme valiku meediakajastusi. Aga kõigepealt väike valik meie soovitatavaid videoid, mis võimaldavad seda öölooma vaadelda.

Projekti põhisündmused ja -etapid

2024

  • Seminar „Lendorava kaitse tulundusmetsades“ 7.2.2024 Tamperes. Üritusel käsitleti metsanduse ja lendorava kaitse ühitamise parimaid tavasid. Seminari ettekanded, kava ning küsimuste ja vastuste kokkuvõte on lehel „Juhendid ja muud väljaanded“ punktis „Tulundusmetsad“. Osavõtjaid oli kohapeal umbes 70 ja videosilla vahendusel umbes 170.
  • Projekti asjaosalistele korraldatakse ekskursioonid projekti lendoravaobjektidele: kevadel Põhja-Eestisse ja sügisel Ida-Soome.

2023

  • Loodusvarade keskus (Luke) uuris suhtumist lendorava kaitsevajadustesse ja -abinõudesse küsitlusega „Ota kanrtaa“ („Avalda arvamust“).
  • Projekti asjaosalistele korraldati neli ekskursiooni, üks koeraõpikoda looduse ja koerakasvatuse professionaalidele ning üks suurem rahvusvaheline üritus laiemale LIFE-projektides osalejate ringile üle kogu Soome ja Eesti. Juunikuine ekskursioon oli ühtlasi komisjoni järelevalvemissioon (Monitor visit 5). Peale selle külastas Lõuna-Soome lendoravaobjekte väiksem rühm Eesti partnereid.
    • Ekskursioon Jyväskylässe ja Rautalampisse 2023. aasta aprillis
    • Ekskursioon Ida-Virumaale 2023. aasta mais, vt „Reisiaruanne“ (PDF, 4 MB, inglise keeles)
    • Ekskursioon Espoosse ja Rekijokilaaksosse 2023. aasta juunis
    • Ekskursioon Pudasjärvisse ja Taivalkoskisse 2023. aasta augustis
  • Põhjamaade ja Balti riikide LIFE-projektide asjaosaliste kohtumine Lõuna-Soomes 2023. aasta septembris
  • Koeraõpikoda Ida-Virumaal 2023. aasta oktoobris
  • Soome Metsäkeskus on avaldanud juhendi ning korraldab metsanduse professionaalidele veebiseminare ja välikoolitusi lendoravaga arvestamiseks tulundusmetsades (metsakeskus.fi, soome keeles)
  • Soome Looduskaitse Liit korraldas väikoolitusi lendorava inventeerimisest neljas eri paikkonnas märtsis ja aprillis enam kui 120 osavõtjale.
  • Veebiseminaridel lendorava vaatlusandmete kasutamisest Soomes 7. ja 14. veebruaril 2023 osales umbes 360 metsades töötavat ja metsaplaneerimisega tegelevat metsandusspetsialisti, vaatlusandmeid kasutavat spetsialisti ja maaomanikku. Veebiseminaride ettekanded leiate lehelt „Juhendid ja muud väljaanded“ punktist A1.
  • Kirjeldus ühisplaneerimise rakendamisest lendorava LIFE-projekti näidisobjektidel (PDF, 2,7 MB, soome keeles) sai valmis.

2022

  • Koeraõpikoda korraldati 25.–26.8.2022 Rekijokilaaksos Someros. Vaadake ürituse salvestisi (youtube.com, soome keeles)
  • Esimene ekskursioon korraldati Ida-Eestis 3.–5.5.2022. Lugege matka aruannet (PDF, 7 196 kB, inglise keeles)

2021

  • Linnaveebiseminar 8.9.2021 lendoravaga arvestamisest linnakeskkonnas. Lahtisel seminaril osales 174 kuulajat.
  • Tulundusmetsaobjektide ühisplaneerimine lõpeb, plaanid valmis.

2020

  • Keskkonnahariduspakett
  • Näitus „Minu öö lendoravana“ Haltias (Espoo)
  • Aruanne koerte täpsusest lendorava inventeerimisel
  • Pesakastikaamera Kuopios

2019

  • Nordic LIFE NAT Platformi kohtumine 10.–12.9.2019 Tønderis (Taani)
  • Kuopio koolides alustas tegevust lendoravasaadik
  • Pesakastikaamera Kainuus
  • Lendorava inventeerimise koolitused
  • Küsitlus „Ota kantaa“ („Avalda arvamust“). Küsisime, mis tundeid lendorava kaitse inimestes tekitab. Saime rohkesti vastuseid, 172 tükki. Täname osalemast!

2018

  • Tulundusmetsaobjektide ühisplaneerimine algab.
  • Lendorava LIFE-projekti avaüritus 30.–31.10.2018 Nuuksios (Espoo).

Lendorav videos ja taskuhäälingusaadetes:

Lendorava LIFE-projekti meedianoppeid:

Lendorava LIFE-projekti partnerid

Projektil on 13 partnerit Soomes ja 4 partnerit Eestis.

Lendorava LIFE-projekti koordineerib Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland

Projektijuht Eija Hurme
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post: eija.hurme@metsa.fi
Rahvusvaheline tel. +358 (0)40 486 0563

Projektiametnik Ilona Karjalainen
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post: ext-ilona.karjalainen@metsa.fi
Rahvusvaheline tel. +358 (0)40 356 3292 

Lendorava LIFE-projektis on 18 koostööorganisatsiooni Soomest ja Eestist. Lisaks on projektis 16 tugiorganisatsiooni, mida kirjeldatakse selle lehe allosas.

SOOME

Majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused

Lendoravate elupaikade võrgustiku toetamiseks luuakse järgmistes ELY keskuse piirkondades uued looduskaitsealad.
Põhja-Savo ELY keskus: Anne Grönlund, vanemnõunik, anne.gronlund@ely-keskus.fi
Põhja-Karjala ELY keskus: Ville Vuorio, looduskaitse ekspert, ville.vuorio@ely-keskus.fi,
Edela-Soome ELY keskus: Jenny Gustafsson, piirkonna koordinaator, jenny.gustafsson@ely-keskus.fi

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linn

Espoo, Kuopio ja Jyväskylä vastutavad lendorava elupaikade planeerimise eest linnakeskkonnas. Lendoravate elupaikade võrgustikke parandatakse pesakastide ehitamisega, puude istutamisega roheliste koridoride loomiseks elupaikade vahel, hoolikate metsaraietega, arvestades samas linnaplaneerimise vajadustega.

Espoo: Laura Lundgren, keskkonnaspetsialist, laura.lundgren@espoo.fi

Jyväskylä: Anne Laita, maaplaneerimise bioloog, anne.laita@jkl.fi

Kuopio: Anniina Le Tortorec, keskkonnadisainer, anniina.letortorec@kuopio.fi

Kuopio loodusloomuuseum

Kuopio loodusloomuuseumi põhiülesanne on keskkonnaharidus ja kommunikatsioon. Muuseum korraldab avalikke üritusi ja pakub koolitust nn lendorava saadikule, kes käib kohalikes koolides.

Kontaktisik: Mari Wikholm, keskkonnaõpetaja, mari.wikholm@kuopio.fi

Soome loodusloomuuseum Luomus

Soome loodusloomuuseum Luomus töötab välja andmebaasi, mis sisaldab usaldusväärseid vaatlusandmeid lendoravate kohta, mida saab kasutada maakasutuse planeerimiseks.
Kontaktisik: Anne Koivunen, muuseumi vanemtehnik, anne.koivunen@helsinki.fi

Soome Loodusvarade Instituut (Luke)

Soome Loodusvarade Instituudi peamine ülesanne on kujundada lendoravatele sobivaid elupaiku ja elupaikade võrgustikke ning uurida lendorava kaitse sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Kontaktisik: Jani Pellikka, jani.pellikka@luke.fi

Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)

Huviorganisatsioonina osaleb MTK projektis tulundusmetsade majandamiskavade ettevalmistamisel ning haridusmaterjali loomisel koos teiste partneritega.
Kontaktisik: Markus Nissinen, valdkonnajuht/keskkonnanõunik, markus.nissinen@mtk.fi

Metsähallitus Forestry Ltd

Metsähallitus Forestry Ltd. esmane ülesanne on kavandada ja rakendada metsa majandamise tegevusi projekti alade jaoks, mis asuvad riigi omandis olevates metsades. Tulundusmetsa aladel võetakse lendoravat elupaigatingimusi arvesse eri raieviisidel ning aidatakse kaasa haava osakaalu järjepidevale püsimisele.
Kontaktisik: Maarit Kaukonen, keskkonnaspetsialist, maarit.kaukonen@metsa.fi

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland koordineerib kogu lendorava LIFE-projekti. Organisatsioon hoolitseb ajakavade ja aruandluse eest, suhtleb partnerite, Euroopa Komisjoni ja toetajatega ning vastutab kommunikatsiooni eest. Samuti koordineeritakse majandatavate metsade planeerimist ja projekti mõjude hindamist. Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland parandab haavapuude osakaalu järjepidevust kümnel Natura 2000 alal ja jälgib projekti mõju kõigil riigi omandis olevatel projektialadel. Osaletakse keskkonnahariduse paketi loomisel, rajatakse lendoravate püsinäitus Haltia looduskeskusesse ning projekti lõppedes korraldatakse õpitubasid ja seminare.
Kontaktisik: Eija Hurme, projektijuht, eija.hurme@metsa.fi

Soome Looduskaitse Liit

Soome Looduskaitse Liit valmistab haridusmaterjali lendoravate inventeerimise meetodite kohta, korraldab inventeerimisüritusi väljas ning osaleb meetmete planeerimises tulundusmetsades ja linnakeskkonnas olevates elupaikades.
Kontaktisik: Ari Jäntti, projekti koordinaator, ari.jantti@sll.fi,

Soome Metsakeskus

Metsakeskuse tähtsaim ülesanne on koostöö ja suhtlemine erametsaomanikega. Metsakeskus vastutab projektiga seotud eramaaomanike ja kogukondade tulundusmetsa alade kaardistamise, planeerimise ja seire eest.
Kontaktisik: Tiina Lintuharju, projekti koordinaator, tiina.lintuharju@metsakeskus.fi

EESTI

Eesti Erametsaliit

Eesti Erametsaliit esindab erametsaomanikke Eestis. Osaletakse tulundusmetsa majandamiskavade planeerimisel, rakendamisel ja jälgimisel Eestis.
Kontaktisik: Arpo Kullerkupp, arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on Eesti Keskkonnaministeeriumi allasutus ja lendorava LIFE-projekti koordinaator Eestis. Vastutatakse kõigi projektitegevuste eest Eestis, nagu näiteks lendoravate inventeerimine, elupaikade kujundamine, pesakastide paigaldamine ning projekti tegevuste seire. Lisaks rajatakse Iisaku looduskeskusesse lendorava teemaline püsiekspositsioon ja suheldakse eri huvirühmadega Eestis.

Alates 2021. aasta jaanuarist koordineerib Keskkonnaamet ka kõiki Eestimaa Looduse Fondile määratud projektitegevusi, kuna fond loobus projektist ressursiprobleemide tõttu.

Kontaktisik: Tõnu Laasi, projektijuht, tonu.laasi@keskonnaamet.ee

Metsakorralduse Büroo

Eesti Metsakorralduse Büroo pakub erametsaomanikele metsamajandamise nõustamisteenuseid. Peamine ülesanne on tulundusmetsade kujunduskavade koostaminening metsaomanikega suhtlemine.
Kontaktisik: Lembit Maamets, direktor, lembit.maamets@metsakorraldus.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb riigi omandis olevate metsade majandamisega. Projektis koordineeritakse riigimetsa majandamist vastavalt lendorava elupaiganõudlusele, teostatakse lendorava inventuure ning osaletakse inventeerimismeetodite väljatöötamisel Eestis.
Kontaktisik: Mihkel Järveoja, projekti koordinaator, mihkel.jarveoja@rmk.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Eestimaa Looduse Fond osales lendorava LIFE-projektis aastatel 2018–2020. 2021. aasta alguses loobus Eestimaa Looduse Fond projektist ressursside vähesuse tõttu ja Keskkonnaamet võttis ELFile mõeldud tegevuste koordineerimise üle. Eestimaa Looduse Fond jätkab projekti toetamist.

TUGIORGANISATSIOONID

Peale projekti partnerite on lendorava LIFE-projektis kokku 16 tugiorganisatsiooni, mis aitavad saavutada projekti eesmärke. Nendel organisatsioonidel ei ole projektis määratud ülesandeid, vaid need toetavad projekti eesmärke osana oma tööst.

Soomes toetab projekti 13 osalejat: keskkonnaministeerium, põllumajanduse ja metsanduse ministeerium, Soome keskkonnainstituut, Põhja-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi ja keskkonnakeskus, Lõuna-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Kainuu majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Soome kohalike ja regionaalsete ametiasutuste liit, Kajaani linn, Tampere linn, Helsingi linn, Vantaa linn, Fingrid Oyj ja Tornator Oy.

Eestis on kolm tugiorganisatsiooni: Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaagentuur ja Eestimaa Looduse Fond.

Üritused ja meedia

Meie lendoravaprojekti raames tehtav töö on oluline ja laiaulatuslikning meil on hea meel sellest rääkida. Me koostame materjale ja võtame sõna meedias, et võimalikult palju suurendada teadlikkust projektist.

Projekti põhiüritused ja -etapid

2022

  • Mitmed veebiseminarid lendoravate inventeerimisest ja lendoravaga arvestamisest metsamajandamise planeerimisel
  • Esimene õppereis (ekskursioon) toimus Ida-Eestis 3.-5.5.2022.
  • Euroopa Komisjoni neljas järelevalvemissioon (Monitor Visit 4) projekti toimumiskohta toimus 3.-4.5.2022 Eestis hübriidkohtumisena.

2021

  • Veebiseminar lendoravatest linnapiirkondades, 08.09.2021. Lendoravaga arvestamine linnades ja linnapiirkondades.
  • Komisjoni kolmas järelmissioon projekti alale, 04.–05.05.2021. Üritus korraldati COVID-19 piirangute tõttu veebikoosolekuna.
  • Vahearuanne komisjonile, 31.03.2021. Vahearuanne esitati komisjonile kooskõlas ajakavaga.

2020

  • Keskkonnahariduse pakett
  • Lendoravanäitus Haltias Espoos
  • Aruanne jäljekoerte kasutamisest lendorava inventuuride juures..
  • Lendorava pesakaamera Kuopios.
  • Trükis
  • Video
  • Komisjoni teine järelmissioon projekti alale, 20.–21.04.2020 Üritus korraldati COVID-19 piirangute tõttu veebikoosolekuna.

2019

Esimene vahearuanne, 01.12.2019
Nordic LIFE NAT platvormi koosolek, 10.–12.09.2019, Tønder, Taani
Lendorava saadik alustas Kuopio koolides
Lendorava pesakaamera Kainuus
Lendorava inventeerimiskoolitus
Komisjoni esimene järelmissioon projekti alale, 18.03.2019, Espoo
Lendorava küsimustik. Küsisime arvamusi lendorava kaitse kohta. Saime 172 vastust. Täname teid küsimustikule vastamise eest!
Projekti veebileht

2018

LIFE 17 loodusprogrammi avaüritus, 07.–08.11.2018, Brüssel, Belgia
Lendorava LIFE avaüritus, 30.–31.10.2018, Nuuksio, Espoo

Projekt meedias (enamasti soome keeles):

Päivitetty viimeksi 4.11.2024

Takaisin projektilistaukseen