Lendorava LIFE eesti keeles

Lendorava LIFE-projekt – võrgustikud ja koostöö

Liito-orava makaa haavanoksalla.
Oksal istuv lendorav. Foto: Ari Seppä / Vastavalo.fi

Sisukord

Sissejuhatus

Lendorava LIFE-projekt parandab läbi koostöö lendoravate seisundit Euroopas kaasates huvigruppe looduskaitse planeerijate ja metsanduse valdkonnast. Projekt tegeleb maakasutuse põhiosade, nagu näiteks maakasutuse planeerimise ja metsamajandusega, aga ka informatsiooni koondamisega lendorava elupaigavõrgustiku kohta.

Lendoravat on Euroopa Liidus leitud ainult Soomes ja Eestis. Liik on Euroopa Liidus liigitatud ohualtikspopulatsiooni kiire vähenemise tõttu.

Rohkem infot meie töö kohta leiate meie suurepärasest brošüürist ja vaadake ka videot:

Lendorava LIFE projekti video (soome keeles, ingliskeelsete subtiitritega)

Ole hyvä ja salli kaikki evästeet nähdäksesi sisällön tai katso sisältö täältä.

Elupaiga võrgustikud on võtmeküsimuseks

Lendoravale on suurimaks ohukssobivate elupaikade vähenemine ja killustumine, st fragmenteerumine väiksemateks ja eraldatud aladeks.

Omavahel seotud elupaigad on lendoravale eluliselt tähtsad. Elupaigad peaksid moodustama funktsionaalse võrgustiku, mis võimaldaks loomadel liikuda sobivate elupaikade vahel. Funktsionaalne võrgustik aitab lendoraval tema looduslikul levialal pikaaegselt säilida.

Elupaigavõrgustike kaitsmine on seega ainus jätkusuutlik viis, kuidas tagada lendoravate pikaajalist ellujäämist. Kuna see on raske ülesanne, nõuab selle lahendamine ka palju osalejaid. Lendorava LIFE-projekti koordineerib Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland koos 17 partneriga Soomest ja Eestist. Projekt hõlmab kogu lendorava levikuala Euroopa Liidus.

Aitame kaasa lendoravate säilimisele nelja alaeesmärgi kaudu:

  • vältida ja aeglustada elupaikade kadumist ja killustumist;
  • suurendada koostööd peamiste sidusrühmade vahel ja töötada välja praktikad maakasutuse planeerimiseks;
  • parandada lendorava andmete kvaliteeti ja kättesaadavust;
  • suurendada teadmiste vahetamist japarandada looduskaitse mainet.

Projektiga on kokku hõlmatud ligikaudu 120 ala. Eelarve on 8,9 miljonit eurot, millest enamik tuleb ELi LIFE keskkonnaprogrammi rahastusest. Projekt kestab umbes 6,5 aastat (01.08.2018–31.03.2025).

Projekti on rahastanud Euroopa Liidu LIFE-programm. Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.

Lisateave

Projektijuht Eija Hurme
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post eija.hurme@metsa.fi
Tel +358 (0)40 486 0563

Projektiametnik Saara Airaksinen
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post saara.airaksinen@metsa.fi
Tel +358 (0)40 779 2680

Lendorava LIFE-projekti partnerid

Projektil on 13 partnerit Soomes ja 4 partnerit Eestis.

Lendorava LIFE-projekti koordineerib

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
Projektijuht Eija Hurme
E-post eija.hurme@metsa.fi
Rahvusvaheline tel +358 (0)40 486 0563

Projektiametnik Saara Airaksinen
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post saara.airaksinen@metsa.fi
Tel +358 (0)40 779 2680

Lendorava LIFE-projektis on 18 koostööorganisatsiooni Soomest ja Eestist. Lisaks on projektis 16 tugiorganisatsiooni, mida kirjeldatakse selle lehe allosas.

SOOME

Majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused

Lendoravate elupaikade võrgustiku toetamiseks luuakse järgmistes ELY keskuse piirkondades uued looduskaitsealad.
Põhja-Savo ELY keskus: Anne Grönlund, vanemnõunik, anne.gronlund@ely-keskus.fi
Põhja-Karjala ELY keskus: Ville Vuorio, looduskaitse ekspert, ville.vuorio@ely-keskus.fi,
Edela-Soome ELY keskus: Jenny Gustafsson, piirkonna koordinaator, jenny.gustafsson@ely-keskus.fi

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linn

Espoo, Kuopio ja Jyväskylä vastutavad lendorava elupaikade planeerimise eest linnakeskkonnas. Lendoravate elupaikade võrgustikke parandatakse pesakastide ehitamisega, puude istutamisega roheliste koridoride loomiseks elupaikade vahel, hoolikate metsaraietega, arvestades samas linnaplaneerimise vajadustega.

Espoo: Laura Lundgren, keskkonnaspetsialist, laura.lundgren@espoo.fi

Jyväskylä: Anne Laita, maaplaneerimise bioloog, anne.laita@jkl.fi

Kuopio: Anniina Le Tortorec, keskkonnadisainer, anniina.letortorec@kuopio.fi

Kuopio loodusloomuuseum

Kuopio loodusloomuuseumi põhiülesanne on keskkonnaharidus ja kommunikatsioon. Muuseum korraldab avalikke üritusi ja pakub koolitust nn lendorava saadikule, kes käib kohalikes koolides.

Kontaktisik: Mari Wikholm, keskkonnaõpetaja, mari.wikholm@kuopio.fi

Soome loodusloomuuseum Luomus

Soome loodusloomuuseum Luomus töötab välja andmebaasi, mis sisaldab usaldusväärseid vaatlusandmeid lendoravate kohta, mida saab kasutada maakasutuse planeerimiseks.
Kontaktisik: Anne Koivunen, muuseumi vanemtehnik, anne.koivunen@helsinki.fi

Soome Loodusvarade Instituut (Luke)

Soome Loodusvarade Instituudi peamine ülesanne on kujundada lendoravatele sobivaid elupaiku ja elupaikade võrgustikke ning uurida lendorava kaitse sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Kontaktisik: Jani Pellikka, jani.pellikka@luke.fi

Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)

Huviorganisatsioonina osaleb MTK projektis tulundusmetsade majandamiskavade ettevalmistamisel ning haridusmaterjali loomisel koos teiste partneritega.
Kontaktisik: Markus Nissinen, valdkonnajuht/keskkonnanõunik, markus.nissinen@mtk.fi

Metsähallitus Forestry Ltd

Metsähallitus Forestry Ltd. esmane ülesanne on kavandada ja rakendada metsa majandamise tegevusi projekti alade jaoks, mis asuvad riigi omandis olevates metsades. Tulundusmetsa aladel võetakse lendoravat elupaigatingimusi arvesse eri raieviisidel ning aidatakse kaasa haava osakaalu järjepidevale püsimisele.
Kontaktisik: Maarit Kaukonen, keskkonnaspetsialist, maarit.kaukonen@metsa.fi

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland koordineerib kogu lendorava LIFE-projekti. Organisatsioon hoolitseb ajakavade ja aruandluse eest, suhtleb partnerite, Euroopa Komisjoni ja toetajatega ning vastutab kommunikatsiooni eest. Samuti koordineeritakse majandatavate metsade planeerimist ja projekti mõjude hindamist. Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland parandab haavapuude osakaalu järjepidevust kümnel Natura 2000 alal ja jälgib projekti mõju kõigil riigi omandis olevatel projektialadel. Osaletakse keskkonnahariduse paketi loomisel, rajatakse lendoravate püsinäitus Haltia looduskeskusesse ning projekti lõppedes korraldatakse õpitubasid ja seminare.
Kontaktisik: Eija Hurme, projektijuht, eija.hurme@metsa.fi

Soome Looduskaitse Liit

Soome Looduskaitse Liit valmistab haridusmaterjali lendoravate inventeerimise meetodite kohta, korraldab inventeerimisüritusi väljas ning osaleb meetmete planeerimises tulundusmetsades ja linnakeskkonnas olevates elupaikades.
Kontaktisik: Ari Jäntti, projekti koordinaator, ari.jantti@sll.fi,

Soome Metsakeskus

Metsakeskuse tähtsaim ülesanne on koostöö ja suhtlemine erametsaomanikega. Metsakeskus vastutab projektiga seotud eramaaomanike ja kogukondade tulundusmetsa alade kaardistamise, planeerimise ja seire eest.
Kontaktisik: Tiina Lintuharju, projekti koordinaator, tiina.lintuharju@metsakeskus.fi

EESTI

Eesti Erametsaliit

Eesti Erametsaliit esindab erametsaomanikke Eestis. Osaletakse tulundusmetsa majandamiskavade planeerimisel, rakendamisel ja jälgimisel Eestis.
Kontaktisik: Arpo Kullerkupp, arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on Eesti Keskkonnaministeeriumi allasutus ja lendorava LIFE-projekti koordinaator Eestis. Vastutatakse kõigi projektitegevuste eest Eestis, nagu näiteks lendoravate inventeerimine, elupaikade kujundamine, pesakastide paigaldamine ning projekti tegevuste seire. Lisaks rajatakse Iisaku looduskeskusesse lendorava teemaline püsiekspositsioon ja suheldakse eri huvirühmadega Eestis.

Alates 2021. aasta jaanuarist koordineerib Keskkonnaamet ka kõiki Eestimaa Looduse Fondile määratud projektitegevusi, kuna fond loobus projektist ressursiprobleemide tõttu.

Kontaktisik: Tõnu Laasi, projektijuht, tonu.laasi@keskonnaamet.ee

Metsakorralduse Büroo

Eesti Metsakorralduse Büroo pakub erametsaomanikele metsamajandamise nõustamisteenuseid. Peamine ülesanne on tulundusmetsade kujunduskavade koostaminening metsaomanikega suhtlemine.
Kontaktisik: Lembit Maamets, direktor, lembit.maamets@metsakorraldus.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb riigi omandis olevate metsade majandamisega. Projektis koordineeritakse riigimetsa majandamist vastavalt lendorava elupaiganõudlusele, teostatakse lendorava inventuure ning osaletakse inventeerimismeetodite väljatöötamisel Eestis.
Kontaktisik: Mihkel Järveoja, projekti koordinaator, mihkel.jarveoja@rmk.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Eestimaa Looduse Fond osales lendorava LIFE-projektis aastatel 2018–2020. 2021. aasta alguses loobus Eestimaa Looduse Fond projektist ressursside vähesuse tõttu ja Keskkonnaamet võttis ELFile mõeldud tegevuste koordineerimise üle. Eestimaa Looduse Fond jätkab projekti toetamist.

TUGIORGANISATSIOONID

Peale projekti partnerite on lendorava LIFE-projektis kokku 16 tugiorganisatsiooni, mis aitavad saavutada projekti eesmärke. Nendel organisatsioonidel ei ole projektis määratud ülesandeid, vaid need toetavad projekti eesmärke osana oma tööst.

Soomes toetab projekti 13 osalejat: keskkonnaministeerium, põllumajanduse ja metsanduse ministeerium, Soome keskkonnainstituut, Põhja-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi ja keskkonnakeskus, Lõuna-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Kainuu majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Soome kohalike ja regionaalsete ametiasutuste liit, Kajaani linn, Tampere linn, Helsingi linn, Vantaa linn, Fingrid Oyj ja Tornator Oy.

Eestis on kolm tugiorganisatsiooni: Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaagentuur ja Eestimaa Looduse Fond.

Lihtne juurdepääs lendoravat puudutavale teabele

Haavan rungolla on liito-oravaemo ja sen poikanen.
Foto: Benjam Pöntinen

Üks meie eesmärke on parandada lendoravate andmete kättesaadavust Soomes ja Eestis. Kui andmed lendoravate esinemise kohta on võimalikult usaldusväärsed ja kättesaadavad, saab kindlustada elupaikade võrgustikke ning igapäevast maakasutust hõlpsamalt planeerida.

Tegeletakse järgmiste tegevustega: lendorava andmestiku koondamine, elupaigavõrgustiku modelleerimine ja inventeerimismeetoodikate täiustamine (projekti tegevuskood sulgudes)

Lendorava andmestik (A1)

Soome lendorava andmepanka koostab Soome bioloogilise mitmekesisuse teabekeskus (FinBIF) ja seda haldab Soome loodusloomuuseum Luomus. Tulevikus on andmed lendorava poolt asustatud teadaolevate metsaalade kohta saadaval keskselt FinBIFist.

Projekti partnerid on koostanud kokkuvõtte Soome ja Eesti lendorava, varude seire, kaitse ja metsakasutuse tavadest.

Inventeerimismeetodid (A2)

Soome Looduskaitse Liidu koostatud lendoravate inventeerimisjuhend aitab kindlaks teha lendoravatele sobivaid elupaiku ja tuvastada märke elupaiga asustatuse kohta.

Projekti partnerid on koostöös välja töötanud kaugõppematerjali “Lendorava andmed kaardistamiseks ja maakasutuse planeerimiseks” (soome keeles). Tasuta kaugõpet saab tellida materjali autoritelt (vt materjali lk 66, kontaktandmed).

Pakutakse ka inventeerimiskoolitust. Keskkonnaamet koostab eestikeelset juhendit.

Edela-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus uurib, kuidas saab treenitud inventeerimiskoerte lõhnataju lendorava inventuuride juures ära kasutada: kaitsealuste liikide otsingukoerte kasutamine looduskaitses on uus suund. Rekijokilaakso Natura 2000 alal tehtud katsete põhjal on koerte võime lendoravate pesapuid tuvastada märkimisväärne. Kaitsealuste liikide otsingukoerad on spetsiaalselt selleks ülesandeks treenitud.

Elupaiga võrgustike modelleerimine (A3)

Soome Loodusvarade Instituut (Luke) kujundab lendoravatele sobivaid elupaigavõrgustikke, st andmetöötlusega leitakse alad, mis liigile tõenäoliselt sobivad. Tulemusi saab kasutada maakasutuse planeerimisel ja metsa majandamisel, nii et lendoravate elupaikade vahelisi ühendusi oleks võimalik paremini hoida. Keskkonnaamet vastutab elupaigavõrgustiku modelleerimise eest Eestis.

Linnaalade ja tulundusmetsade projektialad

LIFE-projekti põhieesmärk on rakendada konkreetseid kaitsemeetmeid lendoravate kaitsmise edendamiseks Soome linnades. Meetmed hõlmavad planeerimisalasid (A), rakendusmeetmeid (C) ja mõju seiret (D).

Seotud teemad on loetletud allpool: linnapiirkonnad ja tulundusmetsad (projekti tegevuskood sulgudes)

Linnapiirkonnad (A4, A5 > C1 > D1)

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linnas asub kokku 22 ala, millest neli on Natura 2000 alad. Jälgime raadiosaatjaga märgistatud lendoravate liikumist Espoos ja istutame noori haavapuid, et ühendada isoleeritud elupaigametsad, tagamaks lendorava elupaigatingimuste säilimine.

Paigutame pesakaste ka metsadesse, kus praegu õõnsustega puid ei ole. Lisaks rakendame meetmeid, mis vastavad kaitsepõhimõtetele , kuid arvestavad ka alade rekreatiivse kasutusega, et nii lendoravad kui inimesed saaksid koos eksisteerida.

Koostatakse hea tava juhendit.

Espoos, Jyväskyläs ja Kuopios viidi lendorava seire uuringud läbi ka juba varem tehtud  linna planeeringualadel.

Tulundusmetsad (A6 > C2 > D1)

Nende tegevustega tegelevad Soome Metsakeskus, Metsähallitus Forestry Ltd, Soome Looduskaitse Liit, MTK, Edela-Soome ELY keskus ja Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland. Eestis tegutsevad Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit, Metsakorralduse Büroo ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesmärk on viimaste teadmiste valguses tagada lendoravasõbralik metsamajandamine neil aladel, kus see seadusejärgselt on lubatud.. Projektis koostatakse lendoravate alade jaoks metsakujunduskavad, mis võtavad arvesse lendorava elupaikade säilimise tingimusi. Kujunduskavasid hindavad partnerid ühiselt, samuti hindavad neid regionaalsete ELY keskuste ametiasutused. Edaspidi kasutatakse vastavalt kujunduskavale majandatud projektialasid näidisaladena.

  • Soomes kavandatakse ligikaudu 40 ala, millest 30 on eraomandis oleval maal ja 10 riigimaal.
  • Eestis on 12 eelvalikuala, kuid projektitegevusi viiakse ellu kogu kohaliku leviala piires.

Soomes kasutatakse ja arendatakse ühise planeerimise meetodit. Ühine planeering tähendab, et projekti alade metsaplaane hinnatakse ühiselt koos projektipartnerite esindajatega.

  • Lendoravate metsade majandamise juhendit (A7) koostatakse ka tulundusmetsadele.

Projekti alad Soomes ja Eestis. Lendorava levik praegu on märgitud kollasega.

Teised lendorava LIFE-projekti alad

LIFE-projekti põhieesmärk on rakendada konkreetseid kaitsemeetmeid lendoravate kaitsmise parendamiseks. Meetmed hõlmavad planeerimisalasid (A), rakendusmeetmeid (C) ja mõjude seiret (D).

Lendoravad vajavad eluks sobivat elupaika. Sobivad pesapaigad on enamasti haavapuude õõnsustes.Vahel harva võivad lendoravad kasutada hariliku orava risupesi, või lendorava jaoks ehitatud pesakaste. Haavad ja teised lehtpuud on lendorava jaoks olulised toiduallikad. Haab on ka muu elurikkuse jaoks äärmiselt tähtis liik, millest suur hulk metsaliike sõltub.

Soomes parandame tulevaste haavapõlvkondade järjepidevust, tagades seemikute kasvu. Teeme lendorava pesakaste Soomes ja Eestis.

Seotud teemad on loetletud allpool: haavapuude uuenduse tagamine, pesakastid ja uued looduskaitsealad (projekti tegevuskood on sulgudes).

Haavapuude uuenemise tagamine (A8 > C3 > D1)

Lendoravale on vajalik, et tema elupaigas leiduks eri vanuses haavapuid – vanemad haavad on tema pesapuudeks, nooremad haavad toiduallikaks ning tuleviku pesapuudeks. Mõnel projektialal on vajalik haavapuude uuenemisele kaasa aidata, kuna looduslike protsesside tulemusena ei pruugi need alad tulevikus lendoravale sobida. Haab on pioneerliik, mis tähendab, et ta vajab kasvamiseks valgust. Mõnel projektialal raiutakse haava uuenemise eesmärgil mände ning vajadusel kobestatakse pinnast, et soodustada noorte haavapuude kasvamist. Mõnel alal tarastatakse kasvama läinud haavapuu seemikud 10-15 aastaks, et tagada nende häiringuvaba kasv.

Pesakastid (A9 > C4 > D1)

Kirde-Eestis pannakse üles 250 pesakasti, et toetada lendorava elupaigavõrgustiku funktsiooni tehispesade abil. Eelkõige paigutatakse pesakastid elupaikade vahelistele liikumiskoridoridele peamiselt riigiomandis olevale maale.

Uued looduskaitsealad (B1)

Projekti käigus rajavad Põhja-Karjala, Põhja-Savo ja Loode-Soome ELY keskused kolm uut looduskaitseala, mis katavad kokku 26 hektarit. Alad on juba ette valmistatud ja nende suhtes ei rakendata mingeid tegevusi.

Aikuinen liito-orava puussa, taustalla näkyy omakotitalo lähellä illalla.
Foto: Benjam Pöntinen

Mõju ja keskkonnaharidus

Lendorava lugu on väärt jutustamist

Selleks et saada teadmisi lendoravast ja jagada neid avalikkusega, uurime, kuidas projekt lendorava populatsiooni seisundit mõjutab. Arutleme projekti mõjude üle mitmel viisil.

Teemad on loetletud allpool: sotsiaal-majanduslikud mõjud, ökosüsteemi mõjud, kommunikatsioon ja näitused (projekti tegevuskood on sulgudes).

Sotsiaal-majanduslikud mõjud (D2)

Mis mõtted tulevad pähe seoses lendorava kaitsmisega? Kas ma tahaksin, et minu naabruses elaks lendorav? Kui palju maksab lendorava elutingimuste kaitsmine? Millist mõju võib metsakasutus avaldada tervele lendorava levikualale? Meie, inimesed, oleme huvitatud paljudest asjadest!
Koostame ulatusliku aruande lendorava LIFE-projekti sotsiaal-majanduslike mõjude kohta.

Soome Loodusvarade Instituut (LUKE) viis Kuopio, Jyväskylä ja Espoo piirkonnas läbi ruumiandmete uuringu, mille käigus koguti teavet elanikele oluliste rekreatiiv- ja loodusväärtustega alade kohta. Tulemused on avaldatud kaartidena, mis näitavad puhkealade asukohti teadaolevates lendoravatele sobivates elupaikades.

Rekreatsiooni alad Kuopios, Jyväskyläs ja Espoos. (soome keeles, inglise keelne kokkuvõte, pdf 8 946 kt)

Ökosüsteemi mõjud (D3)

Kuidas lendorava kaitsmise meetodid mõjutavad metsa struktuuri ja liikide levikut tulevikus? Näiteks kui sobivate elupaikade või elupaikadevaheliste liikumiskoridoride hulk on metsade kasutamisel esmatähtis, kas siis on vaja metsamajanduse intensiivsust pikas perspektiivis vähendada?

Projektis võrdleb Soome Loodusvarade Instituut (Luke) eri raie- ja kaitsemeetmete hinnangulist mõju lendoravate metsade ja elupaikade võrgustikele.

Erinevate eesmärkide tagajärgi hinnatakse mõne aastakümne jooksul, st tulevikustsenaariumidena.
Stsenaariumide võrdlemisel on võimalik välja selgitada asjakohane strateegiline käsitus, mille puhul saab jätkusuutlikult kombineerida nii lendoravate kaitset kui kametsamajanduse osatähtsust.

Kommunikatsioon (E2)

Arutleme ulatuslikult lendorava ja projekti raames tehtud tööde üle, kasutades selleks eri kanaleid. Kohtumised maaomanike ja teiste sidusrühmadega on oluline osa lendorava kohta teabe levitamisel.

Lendorava elu saab jälgida pesakaamera ülekannete kaudu. Soome Looduskaitse Liidu ja Kuopio loodusloomuuseumi hallatavate kaameratega on tehtud kaks ülekannet:

Uued loodusrajad tagavad lihtsa juurdepääsu lendoravametsale Jyväskyläs ja Rekijokilaaksos. Kuopios tegutseb lendorava saadik ja looduskool.

Me korraldame mitmesuguseid üritusi, näiteks Soome looduskeskuses Haltia.

Keskkonnaharidus ja näitused (E3)

Oleme avaldanud keskkonnahariduse paketi, et jagada infot ja anda lendoravaga seotud harivaid näpunäiteid.

2020 aasta kevadel avati Soomes Haltia looduskeskuses uus näitus.

Kuopio loodusloomuuseumis pannakse üles mobiilset näitust.

Eestis pannakse lendorava näitus üles Iisaku looduskeskuses, mis paikneb keset lendorava levikupiirkonda Eestis.

Lendorava LIFE-projekti juhendid

Meie eesmärk on välja töötada detailne juhendmaterjal, mis aitab tulevikus tagada lendorava säilimine kogu selle levikualal. Juhendid on mõeldud nii maakasutuse professionaalidele kui ka loodusest huvituvatele eraisikutele.

Teemad on loetletud allpool: juhendid ja koolitused ning seminarid (projekti tegevuskood on sulgudes)

(A2) Lendorav. Teave liigi ja inventeerimisjuhendi kohta

Juhendis selgitatakse lendorava elupaiganõudlusi. Selles tutvustatakse lugejale üldkasutatavat meetodit lendoravate inventeerimiseks väljaheidete ja uriinijälgede abil.

(A4) Hea tava juhend – lendorava kaitse ja maakasutuse koordineerimine kohalikes omavalitsustes ja linnades.

Selles praktilises juhendis kirjeldatakse häid maakasutuse planeerimistavasid Jyväskyläs, Espoos ja Kuopios. Juhendi jaoks uuriti kogemusi varasemate maakasutuse planeerimise juhtumitega projekti sihtlinnades ning see põhineb mitme aasta jooksul korraldatud seirel.

(A7) Juhend tulundusmetsa majandamiseks (valmib 2022. aasta lõpus)

Metarjal sisaldab juhendit ja mitut praktilist koolitusmeedet. Projekti alasid kasutatakse näidisobjektidena, et tutvustada lendorava elupaiga metsakasutuse planeerimist. Juhend avaldatakse nii Soomes (Soome Metsakeskus) kui ka Eestis (Keskkonnaamet).

(E3) Keskkonnahariduse pakett

Selles juhendis käsitletakse lendorava tutvustamist keskkonnahariduses ning antakse soovitusi ja tuuakse näiteid praktilistest meetmetest.

Selged juhised lendorava pesakasti ehitamiseks on osa keskkonnahariduse paketist. Ärge unustage pesakasti üles panemiseks maaomaniku (ka linnades) käest luba küsida.

Üritused ja meedia

Meie lendoravaprojekti raames tehtav töö on oluline ja laiaulatuslikning meil on hea meel sellest rääkida. Me koostame materjale ja võtame sõna meedias, et võimalikult palju suurendada teadlikkust projektist.

Projekti põhiüritused ja -etapid

2022

  • Mitmed veebiseminarid lendoravate inventeerimisest ja lendoravaga arvestamisest metsamajandamise planeerimisel
  • Esimene õppereis (ekskursioon) toimus Ida-Eestis 3.-5.5.2022.
  • Euroopa Komisjoni neljas järelevalvemissioon (Monitor Visit 4) projekti toimumiskohta toimus 3.-4.5.2022 Eestis hübriidkohtumisena.

2021

  • Veebiseminar lendoravatest linnapiirkondades, 08.09.2021. Lendoravaga arvestamine linnades ja linnapiirkondades.
  • Komisjoni kolmas järelmissioon projekti alale, 04.–05.05.2021. Üritus korraldati COVID-19 piirangute tõttu veebikoosolekuna.
  • Vahearuanne komisjonile, 31.03.2021. Vahearuanne esitati komisjonile kooskõlas ajakavaga.

2020

  • Keskkonnahariduse pakett
  • Lendoravanäitus Haltias Espoos
  • Aruanne jäljekoerte kasutamisest lendorava inventuuride juures..
  • Lendorava pesakaamera Kuopios.
  • Trükis
  • Video
  • Komisjoni teine järelmissioon projekti alale, 20.–21.04.2020 Üritus korraldati COVID-19 piirangute tõttu veebikoosolekuna.

2019

Esimene vahearuanne, 01.12.2019
Nordic LIFE NAT platvormi koosolek, 10.–12.09.2019, Tønder, Taani
Lendorava saadik alustas Kuopio koolides
Lendorava pesakaamera Kainuus
Lendorava inventeerimiskoolitus
Komisjoni esimene järelmissioon projekti alale, 18.03.2019, Espoo
Lendorava küsimustik. Küsisime arvamusi lendorava kaitse kohta. Saime 172 vastust. Täname teid küsimustikule vastamise eest!
Projekti veebileht

2018

LIFE 17 loodusprogrammi avaüritus, 07.–08.11.2018, Brüssel, Belgia
Lendorava LIFE avaüritus, 30.–31.10.2018, Nuuksio, Espoo

Projekt meedias (enamasti soome keeles):

Põhiteave lendorava kohta

Sellelt leheküljelt leiate teavet lendorava kohta.

Lendorava levik Soomes ja Eestis

Kaardil on kollaselt kirjas lendoravate levik Soomes ja Eestis.
Soomes märgatakse lendorava esinemist Hankost Kuusamo kõrguseni. Üksikuid vaatlusi on tehtud ka Oulus ja Lapimaal. Varu on kõige rikkalikum Pohjanmaal ja Edela-Soomes.
Soome lendoravate leiud Laji.fi andmebaasis aastatel 1995–2021 (olukord 19.01.2022). Mida punasem on piirkond, seda rohkem on piirkonnast teatatud lendoravate vaatlustest. (Finnish Biodiversity Info Facility 2022)

Lendorava levik maailmas

Joonisel on kujutatud lendorava levikut roheliselt.
Lendorava levila ulatub Soomest Vaikse ookeani ja Hokkaidoni Venemaal. Väga täpsed andmed lendorava esinemise kohta pole kõikides piirkondades kättesaadavad. Kaart põhineb Schraderi (2011) ja IUCNi andmetel.

Kirjandus

  • Ilpo K. Hanski: Liito-orava. Biologia ja käyttäytyminen. Helsinki 2016. Metsäkustannus. ISBN 9789526612928

Looduskaitsealased õigusaktid Soomes

Ohustatud liikide hindamine: punase raamatu veebiteenus

Keskkonnaministeerium, Soome

Juhendmaterjal lendoravaga arvestamiseks metsanduses

Keskkonnauuringute keskuse väljaanded, Soome

Väitekirjad

Lendorava LIFE-projekti väljaanded

Avaldame projektis palju uut infot, uuendame olemasolevat teavet ja rakendame mitmesuguseid praktilisi meetmeid. Meetmed liigitatakse projektikoodide järgi ja need viiakse ellu planeerimisest kuni järelseireni: ettevalmistus, st ala planeerimine (A), maa omandamine kaitse eesmärgil (B), konkreetsete kaitsemeetmete rakendamine (C), mõjude seire (D), kommunikatsioon (E) ja projektijuhtimine (F). Koode saab kasutada näiteks eri meetmete jälgimiseks meie juhendites ning teistes meetmetes.

A Planeerimine

A1 Ametlik liikide andmebaas Soomes (Soome bioloogilise mitmekesisuse teabeteenus) ja Eestis (Keskkonnaamet)

A2 Inventeerimisjuhend ja kogemused koerte kasutamisel lendoravate inventeerimisel

A3 Elupaigavõrgustike prognoosimudelid (kaardid, kus on näha sobivate elupaikade ja ühenduskoridoride asukohad)

A4 Juhend heade tavade kohta lendoravaga arvestamiseks linnapiirkondades

A5 Soome linnapiirkondade kaitsemeetmekavad

  • Linnapiirkondade plaanid (valminud 2021. aastal, kokkuvõte avaldatakse 2023. aastal)

A6 Tulundusmetsaalade kaitsemeetmekavad

  • Eraomandis ja riigiomandis olevate metsaalade kavad Soomes (valminud 2021. aastal, kokkuvõte avaldatakse 2023. aastal)
  • Rekijokilaakso alade kavad (valmivad 2022. aastal, kokkuvõte avaldatakse 2023. aastal)
  • Eesti tulundusmetsade kujunduskavad (valmivad 2022. aastal, kokkuvõte avaldatakse 2023. aastal)

A7 Lendoravasõbralik majandamisjuhend tulundusmetsades

  • Soome koolituspakett (valmib 2023. aastal)
  • Trükis selle kohta, kuidas arvestada lendoravaga tulundusmetsa majandamises (valmib 2023. aastal)
  • Eesti juhendmaterjal (valmib 2023. aastal)

A8 Kaitsemeetmekavad haavapuude jätkuvuse tagamiseks Soomes

  • Kavad haavapuude jätkuvuse jaoks (valminud 2021, kokkuvõte avaldatakse 2023. aastal)

A9 Pesakastide kaitsemeetmekavad Eestis

  • Lendoravate pesakastide asukohavalik Eestis
Kirde-Eesti kaart põllurühmade asukohaga (1-9).
Kokku on Kirde-Eestis üheksal alal (1-9) paiknenud 250 lendorava kaussi.

B Uued looduskaitsealad

B1 Kolm piirkonda (Edela-Soome, Põhja-Karjala, Põhja-Savo)

C Praktilised kaitsemeetmed

C1 Elupaiga võrgustiku arendamine linnapiirkondades (Espoo, Jyväskylä ja Kuopio)

  • Ala teadetetahvli kokkuvõte (valmib 2022)
  • Kokkuvõte linnapiirkondades rakendatud meetmetest (valmib 2023)

C2 Elupaigavõrgustiku kindlustamine tulundusmetsaaladel Soomes ja Eestis

  • Kokkuvõte tulundusmetsaalal rakendatud meetmetest (valmib 2023)

C3 Haavapuude jätkuvuse tagamine Natura 2000 (10) ja tulundusmetsa aladel (6) Soomes

  • Kokkuvõte haavapuude jätkuvuse aladel rakendatud meetmetest (valmib 2023)

C4 Pesakastide ehitamine ja paigaldamine Eestis

  • Lendorava pesakastide paigaldamise kokkuvõte Eestis (valmib 2023)

D mõjude seire

D1 Kaitsemeetmete mõju monitoorimine

 Ametlikke teavitusi ei ole kavandatud.

D2 Sotsiaal-majanduslik mõju

Rekreatsiooni alad Kuopios, Jyväskyläs ja Espoos. (soome keeles, inglise keelne kokkuvõte, pdf 8 946 kt)

D3 Mõjud ökosüsteemile

E Teabe ja tulemuste edastamine ja levitamine

E1 Kommunikatsioonimaterjalid

Veebileht mitmes keeles

Projektibrošüür mitmes keeles

Projekti videod

Projekti kokkuvõte / ametniku aruanne

  • Ametniku aruanne (valmib 2024)

E2 Teabe edastamine avalikkusele ja huvirühmadele

Planeeritud ei ole ühtegi ametlikku projekti väljaannet.

E3 Näitused ja keskkonnaharidus

E4 Õpitoad ja lõpuseminarid peamiselt ametialastele rühmadele

Planeeritud ei ole ühtegi ametlikku projekti väljaannet.

F Projektijuhtimine

F1 Põhitöö, aruandlus ja komisjonipoolne seire (CINEA, NEEMO)

  • Uuendatud projekti tulemuslikkuse näitajad (valmib 2025)
  • Järel-LIFE-plaan (valmib 2025)

F2 Juhtrühma töö

Planeeritud ei ole ühtegi ametlikku projekti väljaannet.

Päivitetty viimeksi 24.4.2024

Takaisin projektilistaukseen