Sivu on työn alla.

Lendorava LIFE-projekt – võrgustikud ja koostöö

Liito-orava makaa haavanoksalla.
Oksal istuv lendorav. Foto: Ari Seppä / Vastavalo.fi

Lendorava LIFE-projekt parandab läbi koostöö lendoravate seisundit Euroopas kaasates huvigruppe looduskaitse planeerijate ja metsanduse valdkonnast. Projekt tegeleb maakasutuse põhiosade, nagu näiteks maakasutuse planeerimise ja metsamajandusega, aga ka informatsiooni koondamisega lendorava elupaigavõrgustiku kohta.

Lendoravat on Euroopa Liidus leitud ainult Soomes ja Eestis. Liik on Euroopa Liidus liigitatud ohualtikspopulatsiooni kiire vähenemise tõttu.

Rohkem infot meie töö kohta leiate meie suurepärasest brošüürist ja vaadake ka videot:

Elupaiga võrgustikud on võtmeküsimuseks

Lendoravale on suurimaks ohukssobivate elupaikade vähenemine ja killustumine, st fragmenteerumine väiksemateks ja eraldatud aladeks.

Omavahel seotud elupaigad on lendoravale eluliselt tähtsad. Elupaigad peaksid moodustama funktsionaalse võrgustiku, mis võimaldaks loomadel liikuda sobivate elupaikade vahel. Funktsionaalne võrgustik aitab lendoraval tema looduslikul levialal pikaaegselt säilida.

Elupaigavõrgustike kaitsmine on seega ainus jätkusuutlik viis, kuidas tagada lendoravate pikaajalist ellujäämist. Kuna see on raske ülesanne, nõuab selle lahendamine ka palju osalejaid. Lendorava LIFE-projekti koordineerib Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland koos 17 partneriga Soomest ja Eestist. Projekt hõlmab kogu lendorava levikuala Euroopa Liidus.

Aitame kaasa lendoravate säilimisele nelja alaeesmärgi kaudu:

  • vältida ja aeglustada elupaikade kadumist ja killustumist;
  • suurendada koostööd peamiste sidusrühmade vahel ja töötada välja praktikad maakasutuse planeerimiseks;
  • parandada lendorava andmete kvaliteeti ja kättesaadavust;
  • suurendada teadmiste vahetamist japarandada looduskaitse mainet.

Projektiga on kokku hõlmatud ligikaudu 120 ala. Eelarve on 8,9 miljonit eurot, millest enamik tuleb ELi LIFE keskkonnaprogrammi rahastusest. Projekt kestab umbes 6,5 aastat (01.08.2018–31.03.2025).

Projekti on rahastanud Euroopa Liidu LIFE-programm. Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.

Lisateave

Projektijuht Eija Hurme
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post eija.hurme@metsa.fi
Tel +358 (0)206 39 6270

Projektiametnik Anni Koskela
Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
E-post anni.koskela@metsa.fi
Tel +358 (0)206 39 6011

Lendorava LIFE-projekti partnerid

Projektil on 13 partnerit Soomes ja 4 partnerit Eestis.

Lendorava LIFE-projekti koordineerib

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland
Projektijuht Eija Hurme
E-post eija.hurme@metsa.fi
Rahvusvaheline tel +358 206 39 6270

Projektiametnik Anni Koskela
E-post anni.koskela@metsa.fi
Rahvusvaheline tel +358 206 39 6011

Lendorava LIFE-projektis on 18 koostööorganisatsiooni Soomest ja Eestist. Lisaks on projektis 16 tugiorganisatsiooni, mida kirjeldatakse selle lehe allosas.

SOOME

Majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused

Lendoravate elupaikade võrgustiku toetamiseks luuakse järgmistes ELY keskuse piirkondades uued looduskaitsealad.
Põhja-Savo ELY keskus: Anne Grönlund, vanemnõunik, anne.gronlund@ely-keskus.fi
Põhja-Karjala ELY keskus: Sirkka Hakalisto, looduskaitseosakonna juhataja, sirkka.hakalisto@ely-keskus.fi
Edela-Soome ELY keskus: Jenny Gustafsson, piirkonna koordinaator, jenny.gustafsson@ely-keskus.fi

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linn

Espoo, Kuopio ja Jyväskylä vastutavad lendorava elupaikade planeerimise eest linnakeskkonnas. Lendoravate elupaikade võrgustikke parandatakse pesakastide ehitamisega, puude istutamisega roheliste koridoride loomiseks elupaikade vahel, hoolikate metsaraietega, arvestades samas linnaplaneerimise vajadustega.

Espoo: Aino Kostiainen, keskkonnaspetsialist, aino.kostiainen@espoo.fi

Jyväskylä: Anne Laita, maaplaneerimise bioloog, anne.laita@jkl.fi

Kuopio: Anu Ruohomäki, projekti koordinaator, anu.ruohomaki@kuopio.fi

Kuopio loodusloomuuseum

Kuopio loodusloomuuseumi põhiülesanne on keskkonnaharidus ja kommunikatsioon. Muuseum korraldab avalikke üritusi ja pakub koolitust nn lendorava saadikule, kes käib kohalikes koolides.

Kontaktisik: Mari Wikholm, keskkonnaõpetaja, mari.wikholm@kuopio.fi


Soome loodusloomuuseum Luomus

Soome loodusloomuuseum Luomus töötab välja andmebaasi, mis sisaldab usaldusväärseid vaatlusandmeid lendoravate kohta, mida saab kasutada maakasutuse planeerimiseks.
Kontaktisik: Anne Koivunen, muuseumi vanemtehnik, anne.koivunen@helsinki.fi

Soome Loodusvarade Instituut (Luke)

Soome Loodusvarade Instituudi peamine ülesanne on kujundada lendoravatele sobivaid elupaiku ja elupaikade võrgustikke ning uurida lendorava kaitse sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Kontaktisik: Artti Juutinen, professor, artti.juutinen@luke.fi

Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)

Huviorganisatsioonina osaleb MTK projektis tulundusmetsade majandamiskavade ettevalmistamisel ning haridusmaterjali loomisel koos teiste partneritega.
Kontaktisik: Markus Nissinen, valdkonnajuht/keskkonnanõunik, markus.nissinen@mtk.fi

Metsähallitus Forestry Ltd

Metsähallitus Forestry Ltd. esmane ülesanne on kavandada ja rakendada metsa majandamise tegevusi projekti alade jaoks, mis asuvad riigi omandis olevates metsades. Tulundusmetsa aladel võetakse lendoravat elupaigatingimusi arvesse eri raieviisidel ning aidatakse kaasa haava osakaalu järjepidevale püsimisele.
Kontaktisik: Maarit Kaukonen, keskkonnaspetsialist, maarit.kaukonen@metsa.fi

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland

Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland koordineerib kogu lendorava LIFE-projekti. Organisatsioon hoolitseb ajakavade ja aruandluse eest, suhtleb partnerite, Euroopa Komisjoni ja toetajatega ning vastutab kommunikatsiooni eest. Samuti koordineeritakse majandatavate metsade planeerimist ja projekti mõjude hindamist. Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland parandab haavapuude osakaalu järjepidevust kümnel Natura 2000 alal ja jälgib projekti mõju kõigil riigi omandis olevatel projektialadel. Osaletakse keskkonnahariduse paketi loomisel, rajatakse lendoravate püsinäitus Haltia looduskeskusesse ning projekti lõppedes korraldatakse õpitubasid ja seminare.
Kontaktisik: Eija Hurme, projektijuht, eija.hurme@metsa.fi

Soome Looduskaitse Liit

Soome Looduskaitse Liit valmistab haridusmaterjali lendoravate inventeerimise meetodite kohta, korraldab inventeerimisüritusi väljas ning osaleb meetmete planeerimises tulundusmetsades ja linnakeskkonnas olevates elupaikades.
Kontaktisik: Ari Jäntti, projekti koordinaator, ari.jantti@sll.fi,

Soome Metsakeskus

Metsakeskuse tähtsaim ülesanne on koostöö ja suhtlemine erametsaomanikega. Metsakeskus vastutab projektiga seotud eramaaomanike ja kogukondade tulundusmetsa alade kaardistamise, planeerimise ja seire eest.
Kontaktisik: Tea Heikkinen, projekti koordinaator, tea.heikkinen@metsakeskus.fi

EESTI

Eesti Erametsaliit

Eesti Erametsaliit esindab erametsaomanikke Eestis. Osaletakse tulundusmetsa majandamiskavade planeerimisel, rakendamisel ja jälgimisel Eestis.
Kontaktisik: Arpo Kullerkupp, arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on Eesti Keskkonnaministeeriumi allasutus ja lendorava LIFE-projekti koordinaator Eestis. Vastutatakse kõigi projektitegevuste eest Eestis, nagu näiteks lendoravate inventeerimine, elupaikade kujundamine, pesakastide paigaldamine ning projekti tegevuste seire. Lisaks rajatakse Iisaku looduskeskusesse lendorava teemaline püsiekspositsioon ja suheldakse eri huvirühmadega Eestis.

Alates 2021. aasta jaanuarist koordineerib Keskkonnaamet ka kõiki Eestimaa Looduse Fondile määratud projektitegevusi, kuna fond loobus projektist ressursiprobleemide tõttu.

Kontaktisik: Tõnu Laasi, projektijuht, tonu.laasi@keskonnaamet.ee

Metsakorralduse Büroo

Eesti Metsakorralduse Büroo pakub erametsaomanikele metsamajandamise nõustamisteenuseid. Peamine ülesanne on tulundusmetsade kujunduskavade koostaminening metsaomanikega suhtlemine.
Kontaktisik: Lembit Maamets, direktor, lembit.maamets@metsakorraldus.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb riigi omandis olevate metsade majandamisega. Projektis koordineeritakse riigimetsa majandamist vastavalt lendorava elupaiganõudlusele, teostatakse lendorava inventuure ning osaletakse inventeerimismeetodite väljatöötamisel Eestis.
Kontaktisik: Katrin Kivioja, projekti koordinaator, katrin.kivioja@rmk.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Eestimaa Looduse Fond osales lendorava LIFE-projektis aastatel 2018–2020. 2021. aasta alguses loobus Eestimaa Looduse Fond projektist ressursside vähesuse tõttu ja Keskkonnaamet võttis ELFile mõeldud tegevuste koordineerimise üle. Eestimaa Looduse Fond jätkab projekti toetamist.

TUGIORGANISATSIOONID

Peale projekti partnerite on lendorava LIFE-projektis kokku 16 tugiorganisatsiooni, mis aitavad saavutada projekti eesmärke. Nendel organisatsioonidel ei ole projektis määratud ülesandeid, vaid need toetavad projekti eesmärke osana oma tööst.

Soomes toetab projekti 13 osalejat: keskkonnaministeerium, põllumajanduse ja metsanduse ministeerium, Soome keskkonnainstituut, Põhja-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi ja keskkonnakeskus, Lõuna-Ostrobothnia majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Kainuu majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus, Soome kohalike ja regionaalsete ametiasutuste liit, Kajaani linn, Tampere linn, Helsingi linn, Vantaa linn, Fingrid Oyj ja Tornator Oy.

Eestis on kolm tugiorganisatsiooni: Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaagentuur ja Eestimaa Looduse Fond.

Lihtne juurdepääs lendoravat puudutavale teabele

Üks meie eesmärke on parandada lendoravate andmete kättesaadavust Soomes ja Eestis. Kui andmed lendoravate esinemise kohta on võimalikult usaldusväärsed ja kättesaadavad, saab kindlustada elupaikade võrgustikke ning igapäevast maakasutust hõlpsamalt planeerida.

Tegeletakse järgmiste tegevustega: lendorava andmestiku koondamine, elupaigavõrgustiku modelleerimine ja inventeerimismeetoodikate täiustamine (projekti tegevuskood sulgudes)

Lendorava andmestik (A1)

Soome lendorava andmepanka koostab Soome bioloogilise mitmekesisuse teabekeskus (FinBIF) ja seda haldab Soome loodusloomuuseum Luomus. Tulevikus on andmed lendorava poolt asustatud teadaolevate metsaalade kohta saadaval keskselt FinBIFist.

Inventeerimismeetodid (A2)

Soome Looduskaitse Liidu koostatud lendoravate inventeerimisjuhend aitab kindlaks teha lendoravatele sobivaid elupaiku ja tuvastada märke elupaiga asustatuse kohta.

Pakutakse ka inventeerimiskoolitust. Keskkonnaamet koostab eestikeelset juhendit.

Edela-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus uurib, kuidas saab treenitud inventeerimiskoerte lõhnataju lendorava inventuuride juures ära kasutada: kaitsealuste liikide otsingukoerte kasutamine looduskaitses on uus suund. Rekijokilaakso Natura 2000 alal tehtud katsete põhjal on koerte võime lendoravate pesapuid tuvastada märkimisväärne. Kaitsealuste liikide otsingukoerad on spetsiaalselt selleks ülesandeks treenitud.

Elupaiga võrgustike modelleerimine (A3)

Soome Loodusvarade Instituut (Luke) kujundab lendoravatele sobivaid elupaigavõrgustikke, st andmetöötlusega leitakse alad, mis liigile tõenäoliselt sobivad. Tulemusi saab kasutada maakasutuse planeerimisel ja metsa majandamisel, nii et lendoravate elupaikade vahelisi ühendusi oleks võimalik paremini hoida. Keskkonnaamet vastutab elupaigavõrgustiku modelleerimise eest Eestis.

Linnaalade ja tulundusmetsade projektialad

LIFE-projekti põhieesmärk on rakendada konkreetseid kaitsemeetmeid lendoravate kaitsmise edendamiseks Soome linnades. Meetmed hõlmavad planeerimisalasid (A), rakendusmeetmeid (C) ja mõju seiret (D).

Seotud teemad on loetletud allpool: linnapiirkonnad ja tulundusmetsad (projekti tegevuskood sulgudes)

Linnapiirkonnad (A4, A5 > C1 > D1)

Espoo, Jyväskylä ja Kuopio linnas asub kokku 22 ala, millest neli on Natura 2000 alad. Jälgime raadiosaatjaga märgistatud lendoravate liikumist Espoos ja istutame noori haavapuid, et ühendada isoleeritud elupaigametsad, tagamaks lendorava elupaigatingimuste säilimine.

Paigutame pesakaste ka metsadesse, kus praegu õõnsustega puid ei ole. Lisaks rakendame meetmeid, mis vastavad kaitsepõhimõtetele , kuid arvestavad ka alade rekreatiivse kasutusega, et nii lendoravad kui inimesed saaksid koos eksisteerida.

Koostatakse hea tava juhendit.

Tulundusmetsad (A6 > C2 > D1)

Nende tegevustega tegelevad Soome Metsakeskus, Metsähallitus Forestry Ltd, Soome Looduskaitse Liit, MTK, Edela-Soome ELY keskus ja Metsähallitus, Parks & Wildlife Finland. Eestis tegutsevad Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit, Metsakorralduse Büroo ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesmärk on viimaste teadmiste valguses tagada lendoravasõbralik metsamajandamine neil aladel, kus see seadusejärgselt on lubatud.. Projektis koostatakse lendoravate alade jaoks metsakujunduskavad, mis võtavad arvesse lendorava elupaikade säilimise tingimusi. Kujunduskavasid hindavad partnerid ühiselt, samuti hindavad neid regionaalsete ELY keskuste ametiasutused. Edaspidi kasutatakse vastavalt kujunduskavale majandatud projektialasid näidisaladena.

  • Soomes kavandatakse ligikaudu 40 ala, millest 30 on eraomandis oleval maal ja 10 riigimaal.
  • Eestis on 12 eelvalikuala, kuid projektitegevusi viiakse ellu kogu kohaliku leviala piires.

Soomes kasutatakse ja arendatakse ühise planeerimise meetodit. Ühine planeering tähendab, et projekti alade metsaplaane hinnatakse ühiselt koos projektipartnerite esindajatega.

  • Lendoravate metsade majandamise juhendit (A7) koostatakse ka tulundusmetsadele.

Projekti alad Soomes ja Eestis. Lendorava levik praegu on märgitud kollasega.

Päivitetty viimeksi 19.10.2021