Mávssolaš materiála Sámi luonddu dilis: duottarluondu gillá suodjaleamis fuolakeahttá (7.2.2024, samegiella)

Badje-Sámi luonddu gáidduskártenfidnu bohtosiid mielde badjel bealli lagežiin (Betula pubescens subsp. czerepanovii) ja muorahis duottarguolbaniin leat dálá dilis iešguđet dásiin geahnohuvvan. Fuolastuhtti dilli boahtá ovdan Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ja Suoma birasguovddáža ovttasbargofidnu loahpparaporttas. Fidnus kártejedje lagabui golbma miljovnna hektára Badje-Sámi luonddusuodjalan- ja meahcceguovlluid jagiid 2020–2023.

Badje-Sámi luonddu gáidduskártenfidnus gáidduskártenmateriálaid, meahcceiskkusviidodagaid ja koanstajirpmiin buvttaduvvon materiála lea dárkilamos, mii Badje-Sámi suodjalan- ja meahcceguovlluid luonddutiippaid gávdnomis ja daid dilis lea goassige čohkkejuvvon.

LIŊKA LOAHPPARAPORTII 1 (suomagillii, julkaisut.metsa.fi)
LIŊKA LOAHPPARAPORTII 2 (suomagillii, julkaisut.metsa.fi)

Luâđ lij vaiggâd suõʹjjeed, jõs jeäʹt tiõttu mii luâđast lij da mäʹhtt tõt ääiʹj mieʹldd motstââvv. Ääiʹjtässʼsaž luâtt-teâtt lij še puk luâttresuursi ǩeâllʼjeei âânnmõõžž vuâđđ.

Pâʹjjel kuälmõs tuõddârluâttmaallin lie vaarvuâla. Kõskksummuž määin vaar vuâlla jouddmõʹšše lie äimmõsmuuttâs da viõusâs puäʒʒveʹsttmõš da tõi õhttsažvaikktõõzz. Äimmõsmuuttâs tueʹjjad jm. tuõddârsueʹǩǩmieʹcci occnummuž poka tuõddârmääđai raajjâm hiâvtõõzz täujjne, kuäʹccevzmeäʹccraajj pâjjnummuž, miõstti lâssnummuž da taaljieʹǧǧi suddmõõžž. Puäʒʒveʹsttmõš kooll tuõddârluõttu, leâša viõusâs vesttummušteäddõs rââššad jeäʹrben kåʹšǩǩ jeäkklââǥǥaž tuõddârluâttmaalli da tuõddârsueʹǩǩmieʹcci sââʹj. Vueʹzz tuõddârvuuʹdin luâtt-teâtt lij vääʹnes, de sââʹjj vuäitt leeʹd võl hueʹnab ko jurddum, jeäʹp-ǥa mij vueiʹt ni seuʹrrjed puõʹtti muttâz.

Veäʹǩǩen kookkaskaartʼtõs

Meäʹcchalltõõzz Luâttkäässkõõzz vaaldšme 85% leʹbe 1,5 miljoon hehtaar mij tuõddârvuuʹdin. Tõõzz koʹlle poostvuuʹd âlddsin obbnes, Pallas-Yllästuõddâr, Urho Kekkonen da Lemmenjooǥǥ meermieʹcc di Kevo da Malla luâttmuõrrkarddâz. Jeeʹresnallšem mäddâânnemteäddõõzz lie lâssnam tâʹvven še. Meäʹcchalltõõzzâst lij valdia jânnmi Natura-vuuʹdi vuäʹmsteeʹjen jõnn vasttõs luâttmaalli šiõttâl suõʹjjeemtääʹzz seillmõõžžâst Lääʹddjânnmest. Mäʹhtt noorrâd nääiʹt veeidas vuuʹdin snäätnai luâtt-teâđ?

Kaartʼtõõzzâst da seuʹrrjummšest taarbšet ođđsummus kookkaskaartʼtõsmõõntõõllmõõžžid. Veeidas vuuʹdi seämmaäiggsaž seuʹrrjummuž vueiʹtlviʹžžen raajji kookkaskaartʼtõsaunstõõzz da tõi vuäǯǯamvuõtt lie puârrnam mõõnni iiʹjjin, da mõõntõõllmõõžž jõnn teâttmieʹri tuʹlǩǩummša ouddmiârkkân mašinamättjummuž vieʹǩǩen lie mõõnnâm õõudâs.

Pâʹjj-Lappi luâđ kookkaskaartʼtõsprojeeʹkt täävtõs lij peiʹvveed Pâʹjj-Lappi puärsmam iiʹjjin 1996-1999 norrum biotooppteâđ äuʹǩǩen ââʹneeʹl ouddâl jeeʹres satelliit- da laserskannʼjemaunstõõzzid. Peiʹvvtõs kuâskk nuʹtt luâtt-teâđ ǥo še luâttmaalli raajid. Kookkaskaartʼtõõzz tueʹjjeet voudda, mii lij obbvuõđstes nuʹtt 2,8 miljoon hehtaar, teʹl tõt âânn seʹst jeeʹres vuuʹdid še ko tåʹlǩ tuõddarvuuʹdid.

Projeeʹktest viiǥǥât ooudâs, teʹstteet da vääʹldet âânnma ođđsummus kookkaskaartʼtõsmõõntõõllmõõžžid da -aunstõõzzid luâttmaalli seuʹrrjummšest. Kookkaskaartʼtõsmõõntõõllmõõžž jie ânnʼjâʹvve puki luâttmaalli kaartʼtõʹsse da seuʹrrjummša, teʹl meäʹcckaartʼtõõzzid še taarbšet. Lââʹssen kookkaskaartʼtõsmõõntõõllmõõžž taarbše snäätnas meäʹccteâđ nuʹtt tuʹlǩǩummuž oʹhjjummša ǥo še rajjum teâđ kvaliteeʹttnâânummša.

Õõutveäkka Lääʹddjânnam pirrõskõõskõõzzin

Suomen ympäristökeskuksen tunnus.

Projeʹktt lij õhttsaž Lääʹddjânnam pirrõskõõskõõzzin (SYKE). SYKE:st lij vââʹlljest silttummuž kookkaskaartʼtõõzzâst.

SYKE nåårr projeeʹktest taarbšum alggaunnsid, mâʹte Sentinel-satelliitkaarti äiʹǧǧrääidaid da tõin laʹsǩǩuum puåđõõzzid di laserskannʼjummuž šâddvuõđ kovvõõlli teâđaid, kooi vuâđald biotooppteâđaid peiʹvveet da ođđ karttsäimmõõzz raajât. Ođđ karttsäimmõõzz puuʹtʼtõs vuâđđââvv SYKE raajjâm kookkaskaartʼtõsaunstõõzzâst rajjum tuʹlǩǩummša. Vieʹǩǩen ââʹnet Meäʹcchalltõõzz mieʹccest noorrâm ođđ meäʹccteâđ. Koin-ne luâttmaalli tuʹlǩǩummuž vueʹssen tueʹjjeet lââʹsstuʹtǩǩummuž še, što tõi sââi eeʹttkâsttemvuõđ da luâđlažvuõđ vueiʹtet snäätnalla ärvvtõõllâd kookkaskaartʼtõsmõõntõõllmõõžžin.

Teâđ äuʹǩǩummuš

Peeiʹvtum luâtt-teâđ ruõkkât Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi tuõʹllʼjam suõjjeemvuuʹdi kartt-teâttriâžldõʹǩǩe, koʹst tõk lie ââʹnnemnalla ko raajât suõjjeemvuuʹdi håidd- da ââʹnnemplaanid, Natura-vuuʹdi sââi ärvvtõõllmõõžžid da jeeʹresnallšem ciâlklmid da jeeʹres ärvvtõõllmõõžžid. Teâđ lie riâžldõõǥǥ pääiʹǩ vuõiʹǧǧest še SYKE da ELY-kõõskõõzzi âânnmõõžžâst. Teâtt lij teʹl hieʹlǩeld äuʹǩǩeemnalla ouddmiârkkân luâttdirektiivi raportâsttmõõžžin da luâttmaalli vaarvuâlažvuõttärvvtõõllmõõžžin še.

Projeeʹkt pešttmõš da teäggtõs

Projeeʹkt pešttmõš: 3 eeʹjj (2020–2022)
Eeʹǩǩbudjeʹtt: 310 000 €
Teäggtõs Pirrõsministeria/halltõõzz pueʹttiäiʹǧǧinvestâsttmõõžž da Lääʹddjânnam pirrõskõõskõs

Õhttvuõtt-teâđ

Projeʹkttkoordinaattor Anna Tammilehto
Meäʹcchalltõs, Lappi Luâttkääzzkõõzz
anna.tammilehto(at)metsa.fi
teʹl. 040-1931861

Päivitetty viimeksi 3.4.2024