Lotnolasgeavahanvuvddiid máŋggahámatvuohta

Biologalaš máŋggahámatvuođa dorvvasteapmi ja vuogálaš lasiheapmi lea okta min strategiija ja ovddasvástádusprográmmamet guovddášsajiin. Maiddái máŋggat šlájat ja standárddat meroštallet min barggu máŋggahámatvuođa ovdii.

Metsäpuro kulkee sammaleisen kuusikon keskellä.
Govva: Kari Leo

Ollislašvuohta lea dehálaš

Vuovdedoalus dorvvastit lotnolasgeavahanvuvddiid máŋggahámatvuođa. Min stuorimus investeren máŋggahámatvuođas ovdii leat lotnolasgeavahanvuvddiid luonddu- ja earenoamáščuozáhagat, maid leat sirdán min iežas mearrádusain vuovdedoallodoaimmaid olggobeallái dahje daid gieđahallet rájálaččat.

Vuovdedoalu olggobealde lea 9 proseantta lotnolasgeavahanvuvddiin. Dáin guovlluin leat sullii 100 000 luonddučuozáhaga ja sullii 30 000 áitatvuloš šlája ihtosa.

Nubbi dehálaš investeren lotnolasgeavahanvuvddiid máŋggahámatvuhtii lea mieskamuorat, maid mii guođđit vuvddiide. Riikkaviidosaš vuovdeinvesteremiid mielde min lotnolasgeavahanvuvddiin leat gaskamearalaččat eanet mieskamuorat – luonddu- ja earenoamáščuozáhagain guovtti- ja golmmageardásaččat eanet go gaskaárvu. Oppa Suoma mieskamuorramearis badjelaš bealli, sullii 69 miljovnna guđahasa, leat stáhta eatnamiin.

  • Loga lasi lotnolasgeavahanvuvddiid mieskamuorain.

Iežas stuorra ollislašvuohta vuovdedoalu birasdikšumis lea dehálaš eallinbirrasiid aktiivvalaš dikšun. Luonddudikšundoaimmaid mii dahkat vuovdedoallodoaimmaid oktavuođas, ja investeret daidda dál eanet go goassige.

  • Oahpásmuva vuovdedoalu luonddudikšundoaimmaide.

Ekologalaš fierpmádat máŋggahámatvuođa vuođđun

Vuovdedoalus vuovdi guorahallo eanadatdásis ollislašvuohtan, mas máŋggahámatvuođa dorvvastanvuogit molsašuddet guovlluid mielde. Lotnolasgeavahanvuvddiin ekologalaš fierpmádat hábme vuođđoráhkadusa earálágan guovlluide ja meroštallá maiddái daid gieđahallama.

Ekologalaš fierpmádat čoahkkana suodjalančuozáhagain, ekologalaš oktavuođain ja doarjjaguovlluin. Dát guovllut leat vuovdegieđahallandoaimmaid olggobealde, dahje daid gieđahallet várrugasat vuhtiiváldimin daid earenoamášluonddu.

Luonddučuozáhagat ollásit doaimma olggobealde 

Aurinkoinen räme, jossa suopursu kukkii.

Ekologalaš fierpmádaga guovddáža hábmejit luonddusuodjalanguovllut, árvvolaš luonddučuozáhagat ja oassi šládjaihtosiin.
 
Luonddučuozáhagat leat earet eará rođut ja jálomuorravuovddit, boaresvuovddit ja guolbbavuovddit gos leat valjis mieskamuorat, goarddaguovllut, árbebirrasat, bávttit ja ceakkobávttit, šattolaš jeakkit ja smávvačáziid lagašbirrasat, gáldut sihke vuovddit ádjagiid ja vuožuid guoras. Oassi dáin árvvolaš eallinbirrasiin leat meahcce- ja luonddusuodjalanlágas meroštallon čuozáhagat.

Dáin čuozáhagain ii hárjehuvvo vuovdedoallu dahje dat lea ráddjejuvvon.

Ekologalaš manahagat ja doarjjaguovllut ovddidit šlájaid leavvama

Vuovdedoallodoaimma olggobeallái ráddjejuvvon guovddážiid ovttastahttet ekologalaš manahagat ja lávkkit, maid ulbmilin lea bajásdoallat dahje buoridit ealánšlájaid leavvanvejolašvuođaid. Lassin ekologalaš fierpmádahkii gullet earálágan doarjjaguovllut, dego birasárvovuovddit ja máŋggahámatvuođa earenoamášguovllut. Maiddái áhpasmuhttingeavahan- ja eanadatčuozáhagat doibmet ekologalaš fierpmádaga doarjjan.

Earenoamáščuozáhagaid doaibmabijuid mii plánet sierra

Earenoamáščuozáhagaid plánema ja gieđahallan plánejuvvo dáhpáhusa mielde. Njuolga suodjalanguovlluide rádjašuvvan vuvddiid gieđahallan plánejuvvo ovttasbarggus Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid áššedovdiiguin.
 
Meahciráđđehusas leat máŋggalágan iežas mearrádusain vuođđuduvvon earenoamáščuozáhagat. Guovlluguovdasaš plánemiin dorvvastit doppe lean earenoamáš birasárvvuid. Smávva suodjalanguovlluid dahje luonddučuozáhatihtosiid ekologalaš árvvu sáhttá lasihit sajuštemiin earenoamáščuozáhagaid daid lagašvuhtii.

Guovlluekologalaš fierpmádaga čuozáhagaide sáhttá oahpásmuvvat Retkikarttas 

Guovlluekologalaš fierpmádaga čuozáhagaide sáhttá oahpásmuvvat Retkikartta-bálvalusas, gos dieđut stáhta lotnolasgeavahanvuvddiid sajádagain ja dain lean earenoamáščuozáhagain leat almmustahtton iežas kártadássin. Bálvalusas oidnojit ollásit doaimma olggobeallái ráddjejuvvon luonddučuozáhagat ja earát earenoamáščuozáhagat dego duovdda- ja vánddardanguovllut ja eará čuozáhagat, main doaibmat dábiin, mii vuhtii váldá dáid earenoamášiešvuođaid.

Lotnolasgeavahanvuvddiid oaidnámuščuozáhagaid, ovdamearkka dihtii kulturárbečuozáhagaid ja luonddumuitomearkkaid, oažžu oidnosii oaidnámuščuozáhatfálus. 

Mii lasihit mieskamuora meari aktiivvalaččat

Vanha maakelo, jossa hienoa kuviointia.
Govva: Jari Salonen

Máŋggat vuvddiid áitatvuloš šlájat dárbbašit mieskamuora. Lotnolasgeavahanvuvddiin mii dorvvastit ja lasihit mieskamuoraid meari seastimin visot jápmán muoraid ja guođđimin visot gieđahallanguovlluide ealli seastinmuoraid eanet go árabut.

Seastinmuorran guđđojuvvo eahpedábálaš šumppas ja earenoamáš muorat ja ráigemuorat. Seastinmuorrajoavkkuin oidojuvvo šumppas lastamuoraid, earenoamážit stuorra subiid ja šáljaid. Šumppas beahceseastinmuorat leat mearkkašahttit maiddái stuorra gazzalottiid vejolaš beassemuorran.

Seastinmuoraid čohkken lea mieskamuoras sorjavaš šlájaid dáfus beaktilut go ovttaskas seastinmuorat dahje moatti muora joavkkut. Seastinmuorrajoavkkuin lea maiddái fuomášahtti mearkkašupmi eanadahkii.

Ealli seastinmuorat ovdánit guhkes áigegaskkas mieskamuorran go dat jápmet. Mieskamuora mearri lasihuvvo maiddái dahkamin čuohppamiid oktavuođas goanstastohkiid. Stohkit leat 3-4 mehtera allodagas botkejuvvon ealli muorat, mat ná rivdet jođánit mieskamuorran.

Máŋggahámatvuhtii dehálaš mieskamuora ja šumppas subi meari ovdáneami stáhta eatnamiin čuvvojuvvo riikka vuvddiid gálvolohkama vehkiin. Lotnolasgeavahanvuvddiin guhkes áigegaskka mieskamuorramihttomearri lea sullii 10 m³ hehtáras.

Šumppas subi meari lasihit aktiivvalaččat guođđimin vuovdegieđahallamis guovlluide doarvái lastamuoraid. Šumppas subit leat stáhta eatnamiin riikka vuvddiid gálvolohkama mielde sullii 0,4 m³ hektáras ja dan mearri lea lassáneamen.

Mii dikšut luonddu vuovdedoallodoaimmaid oktavuođas

Meahciráđđehus Vuovdedoallu Os:s mii investeret ain eanet vuovdeluonddudikšumii ja leatge rekryteren min jovkui lasi luonddudikšuma čehpiid.

Lotnolasgeavahanvuvddiin dikšunbargguid dárbu, čuozáhagat ja vejolašvuođat molsašuddet guovlluid mielde. Jagis 2019 mii čielggadeimmet lotnolasgeavahanvuvddiid luonddudikšuma ekologalaš dárbbu ja buvttadeimmet earret eará árvvoštallama vejolaš aktiivvalaš luonddudikšunbargguid čuozáhagain. Viidodagaid bealis stuorimus vejolašvuohta lea jekkiin maid sáhttá dikšut ovddežii. Jekkiid ovddežin dikšuma ja čáhceekonomiija dikšuma oasis mii boahtit vuhtiiváldit dálkkádatváikkuhusaid ain buorebut ovddežin dikšumin milloseappot šattolut guorba- ja buvttadahtikeahtes eatnama ájabargguid čađahuvvon jekkiid go šattohis jekkiid.

Suoma ráđđehus lea linnjen, ahte min vuovdedoalus investerejuvvo nannosit aktiivvalaš luonddudikšumii, dálkkádatsuvdilisvuhtii ja áhpasmuhttingeavaheami vuhtii váldimii. Ovdamearkkat sohppojuvvon ođđa doaimmain leat nuppástusat lavdnjeeatnamiid gieđahallamis, vuvddiid šaddama lasiheapmi duktema ja ovddosdikšojuvvon vesámateriála vehkiin ja ođđa luonddudikšundoaibmabijuid prográmma. Prográmma doallá sisttis earret eará rođuid ja goarddaeallinbirrasiid luonddudikšuma, jekkiid ovddežin dikšuma, dola ávkkástallama lasiheami sihke ádjagiid divodeami ja guliid goargŋuneastagiid jávkadeami.

Vuovdedoalu aktiivvalaš luonddudikšundoaimmat

Sateinen suomaisema, jossa punaisia heiniä, pieniä mäntyjä ja kaadettuja puita.
Ovddežin dikšuma vuollásaš jeaggi Kurus. Govva: Matleena Ylikoski

Meahciráđđehus Vuovdedoallu Os aktiivvalaš luonddudikšundoaimmat leat jekkiid ovddežin dikšun, ádjagiid divodeapmi, goargŋuneastagiid jávkadeapmi rávdnječáziin, vahátlaš vierrošlájaid dusten, goarddaeallinbirrasiid ja rođuid dikšun sihke seastinmuorrajoavkkuid boaldin ja gulu boaldin.

Mii plánet ja ollašuhttit luonddudikšunbargguid goasttádusbeaktilit eará vuovdedoallobarggu oktavuođas ja čohkket daid luonddu máŋggahámatvuođa dáfus dehálamos čuozáhagaide.

Jekkiid ovddežin dikšun lotnolasgeavahanvuvddiin

Stáhta viiddis eanan- ja meahcceguovllut fállet buorre eavttuid seailluhit ja ovddidit viiddis jeaggeollislašvuođaid luondduárvvuid. Vuovdedoalu doaimma oktavuođas mii figgat gávdnat jekkiid mat dikšojuvvojit ovddežin eará sajiin go suodjalanguovlluid lagašvuođas dahje eará sajiin guorbaeatnamiin ja eará šattohis ja funet šaddan bálsttáin. Dákkáraš guovllut leat ovdamearkka dihtii 70–80-loguin ájabargguid dahkkon jeakkit, maid ájabarggut eai leat lihkostuvvan.

Mii ovddežin dikšut jekkiid deavdimin dahje buođđumin ádjagiid ja eretváldimin muoraid dárbbu mielde. Mii figgat ovddežin dikšumis buorre plánemii ja goasttádusbeaktilisvuhtii: ovdamearkka dihtii guovllus, mii ovddežin dikšojuvvo, sáhttá eretváldit muoraid seammá oktavuođas lagašguovlluid čuohppamiiguin ja ádjagiid buođđuma sáhttá dahkat nuppi bálsttá divvunájabargguid oktavuođas.

Ovddežin dikšojuvvon jeakkit merkejuvvojit Meahciráđđehusa báikediehtovuogádahkii doaimma olggobeallái báhcán guovlluekologalaš čuozáhahkan. Boahttevuođas dáin jekkiin eai dahkkojuvvo šat čuohppamat dahje earátge jekkiid čáhceekonomiijai váikkuhan doaibmabijut.

Goargŋuneastagiid jávkadeapmi ja ádjagiid divodeapmi lotnolasgeavahanvuvddiin

Meahciráđđehusa lotnolasgeavahanvuvddiin leat 36 000 kilomehtera meahccegeainnut. Geainnuid vuođđodivvumiid oktavuođas dárkkistuvvo, boahtágo geaidnorumbbus goargŋuneastta guliide dahje earáide čáhceealániidda. Eastta sáhttá šaddat ovdamearkka dihtii rumbbu goikkisvuođas, menddo garra rávnnjis dahje gahččamis rumbbu vulobeallái.

Álkimus dáhpáhusain goargŋuneastaga sáhttá divvut loktemin rumbbu vulobealát čázi gierraga dahje stellemin rumbbu ođđasit. Jos gažaldagas lea guoika- dahje rávdnjebáiki, geainnu vuođđodivvuma oktavuođas sáhttá árvvoštallat rumbbu molsuma rabasvuđđosaš dávgešaldái. Jos geaidnu geavahuvvo olu, goikkis manahat ealliide dávgešalddi oktavuhtii sáhttá leat dárbbašlaš.

Ádjagiid divodeamit dahkkojuvvojit ovttasbarggus Meahciráđđehusa Fuođđobálvalusa áššedovdiiguin.

Hálddašuvvon divššohisvuohta lea ávkin fuođđoelliid

Ilmakuva hakkuuaukosta, johon on jätetty puita ja aluskasvillisuutta eläimiä varten.
Čuohppanguvlui leat guđđojuvvon muorat ja rahkadas ealliid várás. Govva: Juri Laurila

Vuovdedoallogeavahusas lean lotnolasgeavahanvuvddiide vuvdojuvvojit jahkásaččat logit duháhat meahcástanlobit.

Fuođđoelliin eallinbirrasiid dikšumis heivehuvvo oktii vuovdedoalu ja fuođđodoalu dárbbuid. Lotnolasgeavahanvuvddiid sáhttá vuovdedikšuma vugiiguin bajásdoallat ja ovddidit buorre eallinbirasin fuođđoelliide. Ulbmilin lea dorvvastit fuođđoelliid eallindiliid ja seailluhit fuođđonáliid eallinfámolažžan ja dakkárin, ahte daid sáhttá meahcástit.

Fuođđoeallit lihkadit viiddis guovlluin ja dárbbašit earálágan eallinbirrasiid ja biepmu eará jagiáiggiin. Beaktileamos ja guhkimusat váikkuheaddji vuohki dikšut fuođđoelliid leage dan eallinbirrasiid seailluheapmi, divodeapmi ja ođđa birrasiid luovvan.

Vesáiddikšumis ja ovdanjáskamis hárjehuvvo ”hálddašuvvon divššuhisvuođa”: Vesáviidodagat ja šaddadanvuovddit eai renskejuvvo menddo vuđolaččat, muhto dušše beare árvomuoraid hehtten vesáviidodagat jávkaduvvojit.
 
Hurri eallinbirrasiid buoriduvvo oidomiin lastamuorrajoavkkuid rabas birrasiin. Bakku loaktá suohkat vuovdebirrasiin, maid vuovdedikšumis leat sestojuvvon earenoamážit leaibbit. Ealga- ja njoammelnálit fas leat sturron measta visot sajiin Suomas nuorra vuvddiid lassáneami mielde. 

Čuvččás earenoamášsajádat luonddudikšumis

Metso istuu männyn oksalla.
Govva: Aku Ahlholm

Čukčá gullá lotnolasgeavahanvuvddiid luonddudikšuma dáfus earenoamáš dehálaš šlájaide. Dán sivas čuvččá gihkanguovlluid dikšumis lea earenoamášsajádat fuođđoelliid eallinbirrasiid dikšumis ja Meahciráđđehusas leat dasa sierra rávvagat.

Čukčá oiddoša rávásman vuvddiid, muhto ii vealttekeahttá gáibit boares vuovddi, dasgo dat birge maiddái bures šaddadanvuvddiin. Muoradaga suohkatvuođa molsašuddan ja dárbbašáhtti rahkadas leat čukčái dehálaš vuovddi ráhkadusdahkkit.

Vuovddi gokčevašvuohta lea čukčái dehálaš eanadatdási dahkki. Oktagasa jahkásaš eallinbire sáhttá doallat sisttis čuđiid hektáraid. Čukčái galget leat fállamis earálágan eallinbirrasat jahkodatjoru eará muttuide.

Ođasmahttinčuohppanmuttu vuvddiin gihkama seailun dorvvastuvvo várrugas ja muttuid mielde dahkkon čuohppamiin. Šaddadanvuvddiid gihkanguovlluid sáhttá baicce njárbudit dábálaččat, vai dat eai beasa šaddat čukčái menddo suohkadin.

Oktasaš bargu luonddu buorrin

Mii ohcat čuozáhagaid maid sáhttá dikšut ovddežin ja dahkat luonddudikšunbargguid dávjá ovttas Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ja Meahciráđđehus Fuođđobálvalusaid áššedovdiiguin. Dávjá ovttasbarggus leat mielde earáge ovttasbargoguoimmit. Ovdamearkka dihtii lotnolasgeavahanvuvddiin jekkiid, maid lea ulbmilin dikšut ovddežin, golgančáziid sáhttá stivret lahkosis lean luonddusuodjalanguovlluid jekkiide. Maiddái lea jierbmái geavahit seammá agoartaváldiid vuovdedoalu ja luonddusuodjalanguovlluid agoarttain.

Mii oassálastit máŋggaide luonddu máŋggahámatvuođa lasiheaddji oktasašprošeavttaide, ovdamearkka dihtii Freshabit Life IP (2016 – 2022), Metsäpeura Life (2016 – 2022), Hydrologia Life (2017 – 2023), Liito-orava-LIFE (2018 – 2025) ja Beetles LIFE (2018 – 2023).  

Jagis 2019 Meahciráđđehus ja Suoma luonddusuodjalanlihtu (SLL) dahke ovttasbargosoahpamuša jekkiid ovddežin dahkamis Suoma luonddusuodjalanlihtu Hiilipörssi-ruhtademiin. Vuosttamuš čuozáhagat ollašuhttojedje juo seammá jagi. Barggu ulbmilin lea máhcahit ádjagiid dahkamis gillán jeaggeekosystema ruovttoluotta luonddudillái. Meahciráđđehus vástida čuozáhagaid plánemis ja bargguid ollašuhttimis.

Lassedieđut luonddudikšumis Meahciráđđehusas