Doaibma turismaguovlluin

Stáhta eatnamat ja čázit fállet turisttaide ja vánddardeddjiide guorranmeahttun mátkečuozáhatválljašumi. Meahciráđđehus vástida doaimmainis Suopma-brándda dehálamos áššis, luonddus. Mii vástidit maiddái das, ahte stáhta eatnamat ja čázit dikšojuvvojit ja geavahuvvojit nu, ahte dain návddašit maiddái vel boahttevaš sohkabuolvvatge.

Turisma šaddan ja dan boahtin riikkaidgaskasažžan oidno earet eará turismahuksema virkkosmuvvamin. Orrumii ja prográmmabálvalusaide heivvolaš čuozáhagaid ohcalit ođđa guovlluin.

Johtilamosit turismma mearkkašupmi šaddá stuorra turismaguovddážiin ja daid lagašbirrasiin, dego Davvi-Suoma duottarčuozáhagain. Nuppe dáfus unnitge turismačuozáhagain lea stuorra báikkálaš mearkkašupmi. Earenoamáš johtilit turisma šaddá Lappis, gos lea maiddái stuorimus oassi Meahciráđđehusa guovlluin.

Turisma ja vánddardeapmi leat Meahciráđđehussii hui dehálaš doaibmangieddi, masa gávdnojit máŋggat perspektiivvat min máŋggabealat organisašuvnnas. Mii vástidat álbmotmehciid ja earáid luonddusuodjalanguovlluid ja stáhta vánddardanguovlluid turismainfras, nuppe dáfus mii dahkat vejolažžan meahccebivddu, guollebivddu ja meahccejohtalusa stáhta eatnamiin ja čáziin. Lassin mii bargat lávaid, vuovdit ja láigohit stáhta guovlluin viessosajiid turismafitnodagaid ja priváhta olbmuid geavahussii. Min lotnolasgeavahanvuovddit fállet máŋggalágan vejolašvuođaid fitnodatdolliide ja stáhtaborgáriidda. Váldooassi stáhta eatnamiid turismafitnodatdoaibmamis ja -máđijain leatge vuovdedoalloguovlluin.

Min ulbmilin lea ovddidit stáhta eatnamiin lean turismaguovlluid bálvalusaid nu, ahte dat luvvet buresbirgejumi nu olbmuide go fitnodagaide: dearvvašvuođa ja buresbirgejumi báikkálaš ássiide ja turisttaide, buorre doaibmaneavttuid fitnodatdolliide ja ekonomalaš buresbirgejumi oppa guvlui. Midjiide lea earenoamáš dehálaš dahkat visot dán suvdilit ja vásttolaččat. Mii leat mielde ráhkadeamen vásttolaš turismma ja mii čuovvut jeavddalaččat turismma suvdilisvuođa ollašuvvama.

Meahciráđđehusa doaibman turismaguovlluin

Turismaguovlluin turismaindustriija váikkuha Meahciráđđehusa eanageavaheami čovdosiidda ja bálvalusaid buvttadeapmái. Go meroštallat turismma ja vánddardeami deaddočuokkesguovlluid, mii vuhtiiváldit eanangodde- ja oppalašlávaid áhpasmuhttin-, olgolihkadan- ja turismaguovlluid ja báikkálaš turismastrategiijaid. Mii ohcat ovttasbargovejolašvuođaid bálvalusaid ovddideamis ja dahkat prošeaktaovttasbarggu ovttas gielddaiguin ja fitnodagaiguin.

Meahciráđđehus Giddodatovdáneapmi doaibmá aktiivvalaččat eandalii davvin stuorra duottarčuozáhagain ráhkademiin lávaid viessosajiin ja guovlluin turismafitnodagaid geavahussii. Lávvaráhkadeami bokte ohcalit guovlluid nu hoteallaide, earáide fitnodagaide go ođđa turismamáđijaide ja -doarjjabáikkiidege. Lávvaráhkadanbargu guoská stáhta guovlluid main eai leat ráhkaduvvon lávat, muhto maiddái juo lean lávvaráhkadeami heiveheami fitnodatdolliid dárbbuid mielde.

Ulbmilin lea dahkat vejolažžan lundui ja luondduriggodagaid suvdilis geavaheapmái vuođđuduvvan ođđa fitnodatdoaimmaid riegádeami ja šaddama. Bargu dahkkojuvvo deahtis ovttasbarggus ovttas eanangoddelihtuiguin ja gielddaiguin, ja lávvaráhkadandárbbut bohtetge ovdan dávjá gielddaid dahje fitnodagaid álgagis.

Lávvaplánemis mii vuhtiiváldit luonddusuodjalan-, áhpasmuhttin- ja kulturárvvuid ja buohkaid vuoigatvuođaid ollašuvvama. 

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat bajásdoallá turismaráhkadusaid Meahciráđđehusa luonddusuodjalan- ja vánddardanguovlluin ja earáin Meahciráđđehusa čuozáhagain.

Luonddubálvalusaid turismma deaddočuokkesguovlluid váibmosis leat dábálaččat álbmotmeahcci, vánddardan- dahje máilmmiárbečuozáhat ja birrasis turismaealáhusa guovlluorganisašuvdna, ovdamearkka dihtii Ruka-Kuusamo turismaguovlu, Salla turismaguovlu, Koli turismaguovlu, Saimaa turismaguovlu jna. Turismma deaddočuokkesguovllut meroštallojuvvojit Meahciráđđehusa guovlluguovdasaš luondduriggodatplánain.

Mii bargat turismaguovlluin geavatlaš ovttasbarggu máŋgga dásis. Riikkaviidosaččat dehálamos ovttasbargooassebealit leat ovdamearkka dihtii Visit Finland, Suoma Ry ja Mara Ry. Turismaguovlludásis mii oassálastit máŋggaid turismaovttastusaid doaibmamii. Fitnodatdásis mii leat huksen guoibmevuođaid guovllus doaibman, turismma dáfus mearkkašahtti fitnodagaiguin (sullii 600 ovttasbargosoahpamuša jagi 2019). Ovdalis máinnašuvvon ovttasbargoráhkadusaid lassin máŋggat fitnodagat fuolahit vánddardeami bálvalusaid luondduguovlluin ja bálvalit áššehasaid luondduguovddážiin.

Mii ovddidit birrajagáš turismma ovttasbarggus earáid doibmiiguin luovvamin maiddái ođđalágan bálvalusaid guovlluide, gos gallededdjiid mearri lea stuoris. Máđijat ja bálvalanrusttegat leat soahpamušaid mielde maiddái ovttasbargofitnodagaid ávkkástallamis.

Min doaibmama stivrema ja ovttasbarggu váras leat earuhan guovlluid, masa johtu ja min bálvalusbuvttadeapmi deattohuvvet. Guovlluid iešvuođat leat guorahallon turismma, lagašáhpasmuhttima, luonddubajásgeassima, meahccejohtima sihke luonddu- ja kulturárbbi perspektiivvain. Guorahallan stivre resurssaid čuoziheami ja bálvalushábmema.

Min ulbmilin lea fállat jearrama čuvvon, buorredását ja goasttádusbeaktilis turisma- ja áhpasmuhttinbálvalusaid. Turismma deaddočuokkesguovllut leat maiddái Luonddubálvalusaid gallededdjiid meari ja váikkuhusaid čuovvumiid čuozáhagat ja dat meroštallet bealisteaset resurssaid čuoziheami.

Min ulbmilin lea fállat jearrama čuvvon, buorredását ja goasttádusbeaktilis turisma- ja áhpasmuhttinbálvalusaid. Turismma deaddočuokkesguovllut leat maiddái Luonddubálvalusaid gallededdjiid meari ja váikkuhusaid čuovvumiid čuozáhagat ja dat meroštallet bealisteaset resurssaid čuoziheami.

Meahciráđđehusa Fuođđobálvalusat vástida stáhta eatnamiid ja čáziid meahcástan- ja guollebivdoordnemiin nu, ahte máŋggabealat fuođđo- ja guollemáddodagat girdet báikkálaš ávkkástallama lassin fuođđoturismma. Meahcástan- ja guollebivdolohpeáššehasat geavahit ovdamearkka dihtii guovllu idjadan-, fievrridan ja oahpistanbálvalusaid, mas lea positiivvalaš váikkuhus guovlluekonomiijai. Meahcásteami ja guollebivddu lohpemeriid mihttodallamis mii vuhtiiváldit báikkálaš vuoigatvuođaid ja sámeguovllus sápmelaččaid vuoigatvuođaid.

Ovttasbargguin guolledoalloguovlluiguin ja gielddaiguin lasihat earenoamážit unnán guolástuvvon čáziid ávkkástallama. Guolástanturismma ovddideami mielde luvvojuvvojit maiddái ođđalágan guolástančuozáhagat, main guollebivdu vuođđuduvvá bivddusguolásteami sajis válljejuvvon guollebivdui. Go láigohit ovttaskas čuozáhagaid guolástanvuoigatvuođaid, ulbmilin lea, ahte báikkálaš álbmoga guolástanvejolašvuođat dahje čázádaga buvttadannákca eai gillá dovdomassii. Lassin vuhtiiváldojuvvo gávppálaš guollebivdu. Meahcástusláhkaásaheapmi baicce ráddje meahcástusvuoigatvuođaid láigoheami dahje sierra lohpeeriid fuođđobálvalusfitnodatdolliide.

Meahciráđđehus Vuovdedoallu Os vuhtiiváldá turismma máŋggain vugiin vuovdegieđahallamis. Turismma ja vuovdedoalu oktiiheiveheapmi lea dehálaš earenoamážit turismaguovddážiid, luonddusuodjalanguovlluid ja stáhta vánddardanguovlluid lagašvuođas. Dáin guovlluin mii oidit sierračuohppamiid, dego čoaggin- ja galjidančuohppamiid. Dárbbašlaš vuovdegieđahallamat dahkkojuvvojit nu, ahte guvlui ii dárbbaš boahtit dávjá.

Mii suodjalat čuohppandoaibmabijuid oktavuođas eanadagaid beales hearkkes guovlluid, mat leat earenoamážit ássan- ja astoáigehuksema guovllut, bivnnuhis govvenbáikkit, máđijaid ja áhpasmuhttinráhkadusaid lagašmeahcit, várrevielttit ja alážat, čázádagaid gáttit ja geaidnoguorat.

Viessosajiin muoradaga sáhttá válmmaštallat boahttevaš huksemii válmmaštallančuohppamiiguin. Čuohppamat čađahuvvojit máŋggaid jagiid ovdal viessosajiid luobaheami. Mii fuobmát, ahte maiddái viessosajiide dolvon geaidnoguorain lea eanadatmearkkašupmi.

Mii ráhkadit ođđa vugiid, maiguin áhpasmuhttingeavaheami dárbbuid, duovddadikšuma ja vuovdedoalu sáhttá heivehit oktii buorebut go ovdal.

Váldooassi stáhta eatnamiid turismafitnodatdoaimmas ja váldooassi mohtorgielká-, čuoigan- ja earáin máđijain leat vuovdedoalloguovlluin. Maiddái meahcástus- ja guollebivdoturisma seamma láhkai go stuorra lihkadan- ja valáštallandáhpáhusat čuhcet dávjá lotnolasgeavahanvuvddiide.

Lotnolasgeavahanvuvddiid turisma- ja áhpasmuhttinmáđijat plánejuvvojit ovttas gielddaiguin ja/dahje turismafitnodagaiguin. Luondduturismmas ovttasbarggu vuođđun leat geavahanvuoigatvuođasoahpamušat, mat dahkkojuvvo ee. beanaráido- ja boazosafáriin ja heastamáđijain. Soahpamušaid vehkiin fuolahit dorvvolašvuođas, minimerejuvvojit hehttehusat boazodollui, luonddučuozáhagaide ja eará eanageavaheapmái ja dahkkojuvvo vejolažžan máđijaid vuhtiiváldima vuovdedoalu doaimmain.

Geaidnofierpmádat man vuovdedoallu bajásdoallá dahká vejolažžan earálágan luonddugeavaheddjiid – turisttaid, vánddardeddjiid, murjejeaddjiid, meahcásteaddjiid, guolásteaddjiid – beassama luondduáigeájiide. Ovdamearkka dihtii Lappis Meahciráđđehusa geainnut leat badjelaš 13 000 km ja oasusgeainnut measta 6000 km.

Davvi-Suomas vuovdedoalu ja turismma lassin maiddái boazodoallu lea dehálaš ealáhus. Meahciráđđehusas min prinsihppan lea, ahte vuovdedoallu, turisma ja boazodoallu sáhttet doaibmat bálddalagaid, go beare ealáhusaid oktiiheiveheamis lea ovttas sohppojuvvon.

Sápmelaččaid ruovttuguovllus mii doaibmat nu, ahte sápmelaš kultuvrra hárjeheami eavttut seilot.

Turismma lassáneapmi gáibida deahtis ovttasbarggu

Meahciráđđehusa doaibmama dáfus dehálamos ja hearkkimus turismaguovlluin doibmet ovttasbargojoavkkut, maid leat bovden čoahkkái. Dain heivehit oktii Meahciráđđehusa ja earáid guovllu doaibmiid dárbbuid. Dát ovttasbargojoavkkut doibmet Ylläsis, Badjemuonás ja Luostos. Lassin Sallas lea vuođđudeami vuolde ođđa joavku.

Ovttasbargojoavkkuin leat ovddasteaddjit buot Meahciráđđehusa ovddasvástádussurggiin, guovllu gielddain, bálgosiin, fuođđodikšunovttastusas, luondduorganisašuvnnain, giliovttastusain, guovllu fitnodatdolliin ja sierra turismafitnodatdolliin. Joavkkut čoahkkanit 1-2 háve jagis, ja áššiin ságastallojuvvo maiddái čoahkkanemiid gaskkas.

Ovttasbargojoavkkuin dehálamos ášši, mas ráđđádallojuvvo, lea vuovdedoalu váikkuhus guovllu eanadagaide. Ulbmilin lea dahkat guovllu čuohppamiid nu, ahte dat eai hehtte dahje rievdat eanadaga menddo olu. Geahppasut, gokči vuovdegova bajásdoallan čuohppanvuogit leat ovdamearkka dihtii earálágan šaddadan- ja čoagginčuohppamat. Dárbbu mielde maiddái vuvddiid gierdoáiggit lea jotkojuvvon nu, ahte vuovddit ožžot šaddat boarrásabbon go dábálaččat. Nuppe dáfus vuovdedoalu doaibmabijuid sáhttá geavahit maiddái eanadaga leahkkumii ovdamearkka dihtii jogaid guorain. Ovttasbargojoavkkuin sohppojuvvon čuohppamiid ráddjemat váikkuhit njuolga vuovdedoalu bohtosii. Turismma deaddočuokkesguovlluin čuohppamat dahkkojuvvojit báikkuid juoba beali unnit go luondduriggodatplána attašii vejolašvuođa.

Lassin ovttasbargojoavkkuin gieđahallet guovllu turismamáđijaid ja -čuozáhagaid, lávvaráhkadanplánaid, guollebivddu ja meahcásteami ordnema sihke guovlluid oppalaš ovddideami, dego čorgema ja máinnustávvaliid. Ovttasbargu joavkkuin lea mannan Meahciráđđehusa geahččančiegas bures.

Nubbi dehálaš oktasašplánema ja ovttasbarggu hápmi turismaguovlluin lea luondduriggodatplánaid ovttasbargojoavkkut, maidda bovdejit sihke guovllu ássiid ja eará čanusjoavkkuid. Ovttasbargojoavku lea giddes oassi luondduriggodatplánemis ja dat doaibmá maiddái foruman ságastallamii ja dialogii. Ovdamearkka dihtii Lappi lrp ovttasbargojoavkkus ledje mielde 29 eará organisašuvnna, mat ovddastedje earálágan oainnuid luondduriggodagaid geavaheamis Lappi guovllus. Bálddalagaid ovttasbargojoavkkuin doibmet guhtta eará temájoavkobaji, maiguin kártejedje iešguđege suorggi earenoamášiešvuođain boahtán dárbbuid ja sávaldagaid.

Mii leat oaidnán dárbbašlažžan gárvvistit iežas sierraguovloplána muhtun guovlluide maidda čuhcet earenoamáš olu badjálas eanangeavahanhámit. Dákkáraš plánat leat dahkkojuvvon ovdamearkka dihtii Badjemuonái ja Ylläsii.

Dáin guovlluin, dego buot turismma ja vánddardeami deaddočuokkesguovlluin, buot Meahciráđđehusa ovddasvástádussuorggit barget ovttas sohppojuvvon ulbmiliid ovdii: Vuovdedoallu ráddje čuohppamiid ja earáid doaimmaidis turismma buorrin, Luonddubálvalusat čuoziha guvlui vánddardanbálvalusaid ruhtadeami ja Giddodatovdáneapmi viessosadjebuvttadeamis.