Mátta-Suopma

Stáhta eatnamiid guovlluekologalaš fierpmádaga beaivádeapmi Mátta-Suomas lea gárvvis. Mátta-Suoma guovlluekologalaš fierpmádagas leat dál Luonddubálvalusaid hálddašan suodjalanguovllut 329 000 há ja lotnolasgeavahanvuvddiid luonddučuozáhagat 50 800 há.

Alue-ekologisen suunnittelun suokohde projektin vetäjä Sini Haapalehti ja suunnittelija Arto Nygren

Mátta-Suoma beaivádeami vuolde lean stáhta lotnolasgeavahanvuovddit leat eanaš Davvi-Gárjilis ja ollet Suomačielggi mielde gitta máttaguovllu meararittu rádjai.

Guovlluekologalaš fierpmádaga beaivádeami mihttomearrin lei divvut luonddu- sihke áhpásmuhttin- ja eanadatčuozáhagaid kártadieđuin lean váilevuođaid ja dievasmahttit fierpmádaga árvvolaš čuozáhagain. Fierpmádahkii heivvolaš jekkiid, luonddudili vuvddiid, ádjagiid, gálduid ja eará luonddučuozáhagaid lihkostuvve gávdnat valjit Meahciráđđehusa bargiid, riikkavuložiid ja čanusjoavkkuid ovttasbargguin.

Guovlluekologalaš fierpmádaga beaivádeamis kártaráddjemiid dárkkistedje luonddučuozáhagaid eanarájáid mielde ja feaillalaš dieđut jávkaduvvojedje. Okta deháleamos mihttomeriin lei dievasmahttit luonddučuozáhatfierpmádaga. Ohcan čuzii eandalii vuovdelága oaivvildan birrasiidda, boares luonddudili vuvddiide ja luonddudili jekkiide. Dárkkisteami vuollásaš luonddučuozáhagaid veardidedje varas luonddutiippaid áittavullosašárvvoštallamiidda ja vuovdelága dárkomiidda.

Fierpmádaga eará osiin nuppástusaid dahke eanemus eanadat- ja áhpásmuhttinčuozáhagaid ráddjemiidda.

Beaivádeamis ávkkástalle Meahciráđđehusa báikediehtomateriála ja eanamihtidanlágádusa eanadatdiehtovuođu. Vuovdeeallinbirrasiid Zonation-analysa ja Suoma birasguovddáža rabas almmolaš materiálat dorjo dieđuid dárkkisteami.

Geažideamit ja sávaldagat čanusjoavkkuin ja riikkavuložiin

Čanusjoavkoovttasbarggus čoggui árvvolaš diehtu kártema čuoziheamis. Luondduorganisašuvnnaid suodjalanráddjenevttohusain guorahalle vejolaš váilon luonddučuozáhagaid. Ráddjenevttohusain leat buoremus osiid váldán vuhtii suodjalanguovlun ja luonddučuozáhahkan jo árabut. Dán sivas ođđa čuozáhagaid mearri dáin materiálain ii leat nu stuoris. Muhtun spiehkastagat gávdnojedje earret eará Valimo Salmivaaras.

Kártavuđđosaš jearahallamiin čogge álbmogis geažidemiid vejolaš árvvolaš čuozáhagain. Evttohusat bohte buohkanassii badjel 800. Dárkkistusa maŋŋá dáin 127 čuozáhaga bohte fierpmádahkii. Árvvolaš čuozáhagat ledje eanetge, muhto máŋggat – oktiibuot 147 st. – ledje juo ovddežis fierpmádagas luonddučuozáhahkan.

Viiddis guorahallama ja ovttasbarggu boađusin ođđa luonddučuozáhagaid viidodat lassánii 10 % dahjege 5000 hektárain. Viidodahkan ođđa luonddučuozáhagaid mearri lea mearkkašahtti. Dat dievasmahttá árabut mearrádusaid ja suodjalanfierpmádaga earenoamážit.

Mátta-Suoma guovllus guovlluekologalaš fierpmádaga váimmusin lea Luonddubálvalusaid hálddašan suodjalanguovlluid viidodahkan 329 000 há. Lotnolasgeavahanvuvddiid luonddučuozáhagat fierpmádagas leat dál  50 800 há. 

Nuppástusat fierpmádaga eanadat- ja áhpásmuhttinčuozáhagain

Meahciráđđehusa suodjalanguovlluide rádjašuvvi ravdavuvddiid plánen dahkko Luonddubálvalusaid ja Vuovdedoallu Os ovttasbargun. Boares fierpmádagas dát ledje iežaset čuozáhahkan, iige dat šat dávistan dáláplánema dárbbuid. Easkka ođasmahtton birasofelaš buorida dáid eanadat- ja áhpásmuvvančuozáhagaide gullevaš guovlluid vuhtii váldima.

Lassin ovdal beaivádeami fierpmádagas ledje mielde gádde- ja geaidnoguorravuovddit, main ii leat viiddis áhpásmuhttinávkkástallan. Dáid sivaid dihtii eanadat- ja áhpásmuhttinčuozáhagaid oppalašmearri fierpmádagas unnui.