Ávki báikkálašekonomiijai

Ruhtasupmi, man stáhta investere álbmotmehciide ja vánddardanráhkadusaide, máhccá servodahkii máŋggageardásažžan báikkálaš fitnodatdoaimma ja bargosajiid bokte. Stáhta ruhtada bušeahttaváriiguin álbmotmehciid ja vánddardanguovlluid vuođđobálvalusaid. Ealáhussektor dahká lagašguvlui turismabálvalusaid mávssu vuostá.

Álbmotmeahcit ja vánddardanguovllut dehálačča báikkálašekonomiijai

Gaskamearálaččat álbmotmehciin galledeaddjiid ruhtageavaheapmi buktá lagasguvlui 10 euro juohke álbmotmeahci vánddardanbálvalusaide ja luondduguovddážiidda investerejuvvon euro guovdu. Turismaguovlluin lean álbmotmehciin ávkegorri lea vel dán allagat. Stuorra gávpogiid ja oaivegávpotguovllu lahkasiin deattuhuvvojit báikkálašekonomalaš váikkuhusaid sajis lagasáhpásmuhttin- ja dearvvašvuođaávkkit.

Jagi 2021 bohtosat

Buot 40 álbmotmeahci galledeaddjiid oppalašsisaboahtováikkuhusat jagi 2021 ledje 310,3 milj. euro ja 2 452 olmmošbargojagi ja buot 5 vánddardanguovllu dávisteaddji vugiin 14,4 milj. euro ja 124 olmmošbargojagi.

Jagi 2021 báikkálašekonomalaččat eanemus mearkkašahtti álbmotmeahcit ledje Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci (83,5 milj. euro), Urho Kekkonen álbmotmeahcci (49,2 milj. e), Oulanka álbmotmeahcci (36,4 milj. e), Koli álbmotmeahcci (24,9 milj. e) ja Pyhä–Luosto álbmotmeahcci (21,0 milj. e).

Ruhta johtá báikkálašekonomiijai eanemus turismaguovlluin, gos galledeaddjiid ádjáneapmi lea guhkit ja turismabálvalusaid fállán stuorát. Ovdamearkan jagi 2021 Nuuksio álbmotmeahci galledeaddjimearri lei 314 500 ja Koli 256 500, muhto Koli galledeaddjiid ruhtageavaheami oppalašsisaboahtováikkuhus báikkálašekonomiijai lei mearkkašahtti stuorát, 24,9 miljon euro, Nuuksio váikkuhusat báhce 3,7 miljon euroi.

Mo báikkálašekonomalaš váikkuhusat rehkenastojuvvojit?

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat čielggada buot álbmotmehciid, stáhta vánddardanguovlluid ja muhtun eará, turismma dáfus fuopmášahtti suodjalanguovlluid galledeaddjiid ruhtageavaheamis boahtán báikkálašekonomalaš  sisaboahto- ja barggolašvuođaváikkuhusat.

Ekonomiijaváikkuhusat rehkenastojuvvojit Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ja Meahcidutkanlágádusa (Luondduriggodatguovddáš) ovttasbargguin gárgehuvvon vugiin, man vuođđu lea Amerihkás dahkkon MGM2-málles. Vuogis ávkkástallat galledeaddjidieđuid, galledeaddjiid ruhtageavahandieđuid ja ruđa johtima báikkálašekonomiijas govven gerddoniid. Gerddonat leat beaiváduvvon maŋimuš jagi 2019 (Vatanen & Kajala 2020, gč. vulobealde).

Oppalašsisaboahtováikkuhusat oaivvildit galledeaddjiid ruhtageavaheamis lagašguovlluide šaddan njuolggo ja eahpenjuolggo sisaboahtováikkuhusaid/jahki. Vuogis guorahallat váikkuhusat earret buot galledeaddjiid dáfus, muhto sierra daid galledeaddjiid dáfus, geaidda čielggadusa čuozáhahkan lean guovlu leai mátkki váldosivva.