Ávki báikkálašekonomiijai

Álbmotmeahcit ja vánddardanguovllut dehálačča báikkálašekonomiijai

Ruhtasupmi, man stáhta investere álbmotmehciide ja vánddardanráhkadusaide, máhccá servodahkii máŋggageardásažžan báikkálaš fitnodatdoaimma ja bargosajiid bokte. Stáhta ruhtada bušeahttaváriiguin álbmotmehciid ja vánddardanguovlluid vuođđobálvalusaid. Ealáhussektor dahká lagašguvlui turismabálvalusaid mávssu vuostá.

Gaskamearálaččat álbmotmehciin galledeaddjiid ruhtageavaheapmi buktá lagasguvlui 10 euro juohke álbmotmeahci vánddardanbálvalusaide ja luondduguovddážiidda investerejuvvon euro guovdu. Turismaguovlluin lean álbmotmehciin ávkegorri lea vel dán allagat. Stuorra gávpogiid ja oaivegávpotguovllu lahkasiin deattuhuvvojit báikkálašekonomalaš váikkuhusaid sajis lagasáhpásmuhttin- ja dearvvašvuođaávkkit.

Buot 40 álbmotmeahci galledeaddjiid oppalašsisaboahtováikkuhusat jagi 2019 ledje 219,3 milj. euro ja 1 726 olmmošbargojagi ja buot 5 vánddardanguovllu dávisteaddji vugiin 13,1 milj. euro ja 112 olmmošbargojagi.

Jagi 2019 báikkálašekonomalaččat eanemus mearkkašahtti álbmotmeahcit ledje Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci (63,1 milj. euro), Urho Kekkonen álbmotmeahcci (40,5 milj. e), Koli álbmotmeahcci (19,5 milj. e), Oulanka álbmotmeahcci (18,2 milj. e) ja Pyhä–Luoston álbmotmeahcci (15,3 milj. e).

Ruhta johtá báikkálašekonomiijai eanemus turismaguovlluin, gos galledeaddjiid ádjáneapmi lea guhkit ja turismabálvalusaid fállán stuorát. Ovdamearkan jagi 2019 Nuuksio álbmotmeahci galledeaddjimearri lei 330 600 ja Koli 201 800, muhto Koli galledeaddjiid ruhtageavaheami oppalašsisaboahtováikkuhus báikkálašekonomiijai lei mearkkašahtti stuorát, 19,5 miljon euro, Nuuksio váikkuhusat báhce 3,9 miljon euroi.

Mo báikkálašekonomalaš váikkuhusat rehkenastojuvvojit?

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat čielggada buot álbmotmehciid, stáhta vánddardanguovlluid ja muhtun eará, turismma dáfus fuopmášahtti suodjalanguovlluid galledeaddjiid ruhtageavaheamis boahtán báikkálašekonomalaš  sisaboahto- ja barggolašvuođaváikkuhusat.

Ekonomiijaváikkuhusat rehkenastojuvvojit Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ja Meahcidutkanlágádusa (Luondduriggodatguovddáš) ovttasbargguin gárgehuvvon vugiin, man vuođđu lea Amerihkás dahkkon MGM2-málles. Vuogis ávkkástallat galledeaddjidieđuid, galledeaddjiid ruhtageavahandieđuid ja ruđa johtima báikkálašekonomiijas govven gerddoniid. Gerddonat leat beaiváduvvon maŋimuš jagi 2019 (Vatanen & Kajala 2020, gč. vulobealde).

Oppalašsisaboahtováikkuhusat oaivvildit galledeaddjiid ruhtageavaheamis lagašguovlluide šaddan njuolggo ja eahpenjuolggo sisaboahtováikkuhusaid/jahki. Vuogis guorahallat váikkuhusat earret buot galledeaddjiid dáfus, muhto sierra daid galledeaddjiid dáfus, geaidda čielggadusa čuozáhahkan lean guovlu leai mátkki váldosivva.