Vuovddi ođasmahttin ja vesáiddikšun

Vuovddi ođasmahttima ja vesáiddikšuma ulbmilin lea oažžut áigái máŋggahámat, eallinfámolaš ja buvttadeaddji vuovddi. Mii gilvit vuovddi jahkásaččat sullii 14 000 hektárii. Vesáid gilvit jahkásaččat oktiibuot 20 miljovnna stuhka.

Kaksi metsänistuttajaa istuttaa taimia pottiputkilla muokatulla uudistusalalla

Vuovdeođasmahttimis lea dehálaš válljet šaddanbáikái heivvolaš rivttes ođasmahttin- ja eanahábmenvuohki ja muorrašlája. Dáigun mearrádusaiguin sihkkarastojuvvo ođasmahttinviidodaga vesáluvvan ja vesáid buorre álgoovdáneapmi

Vuovdi ođasmahttojuvvo juogo lunddolaččat geavahemiin siepmanmuorračuohppama dahje rabasčuohppama maŋŋá gilvimiin dahje ceggemiin vesáid.

Lunddolaš ođasmahttima geavahuvvo dalle, go sáhttit navdit, ahte siepmanmuoraid vehkiin šaddá govttolaš áiggis ođđa šaddadangelbbolaš vesáviidodat. Beazi lunddolaš ođasmahttin geavahuvvo eanaš Davvi-Suomas ja šattohis šaddanbáikkiin, gos lea uhcit vesáid šaddama hehtten rahkadas.

Jos lunddolaš ođasmahttima gáibádusat eai gávdno, ođđa vuovddi šaddamis fuolahuvvo juogo gilvimiin dahje ceggemiin vesáid. Mii geavahit vuovdegilvimis ovddosdikšojuvvon siepmanálgoboahtimušaid álo, go dat leat geavaheamis guovllus. Atnit seammás goittotge fuola stáhta vuvddiid genetihkalaš máŋggahámatvuođa seailumis maiddái boahttevuođas. Ovddosdikšojuvvon siepmaniid ja vesáid geavahemiin lasihit vuvddiid šaddama ja suvdilisvuođa.

Mii dahkat ođasmahttinlunddot čuohppamiid sullii 24 000 hektára jagis. Sullii 14 000 hektára mii ođasmahttit ceggemiin vesáid – dása dárbbašuvvo badjel 20 miljovnna muora vesá.

Ođasmahttinviidodagas juo lean šaddadangelbbolaš vesáid ja vesájoavkkuid atnit ávkin go vuođđudit ođđa vesáviidodaga. Ođasmahttinviidodagaid gokčevašvuođa bajásdollet maiddái seastinmuorrajoavkkut ja ovttaskas seastinmuorat mat dáidda guđđojuvvojit. Ođasmahttinviidodaga eanadahkii gullet lassin čuohppamis ceaggut báhcan sihke čuohppanmašiinna dahkan goanstastohkit ja fuođđorođut.

Eanahábmen sihkkarastá vuovddi ođasmuvvama

Eanahábmen sihkkarastá vuovddi ođasmuvvama ođasmahttinčuohppamiid maŋŋá. Eanagierraga gieđahallamis mii geavahat nu geahppa hábmenvuogi go vejolaš, muhto goittotge ođasmahttima dáfus doarvái beaktilis hábmenvuogi. Eanahábmen buorida eatnama biebmoávnnas-, liekkas- ja lávttasdiliid vesáide heivvolabbon ja geahpeda gierašattolašvuođa gilvvohallama vesáiguin.

Eanahábmenvuohkin heivehuvvo dielkkuid dahkama, hárvema ja bovnnaid dahkama. Vuovdeeatnama plogemiid mii heittiimet ollásit juo 1990-logu álggus.

Dárbbašmeahttun hábmen eret

Mii dahkat eanahábmemiid nu geahppa vugiiguin go vejolaš, vai daid geavaheapmi ii dagat dárbbašmeahttun hehttehusa lotnolasgeavahanvuvddiin lihkadeddjiide ja luonddubuktagiid čoaggiide. Mii ráddjet olgolihkadanluottaid systemáhtalaččat eanahábmemiid ollašuhttinviidodagaid olggobeallái. Vuvddiid máŋggahámatvuođa dorvvasteapmin mii guođđit hábmekeahttá maiddái ovdamearkka dihtii lávttas jukkiid, fuođđorođuid, seastinmuorrajoavkkuid ja suodjalanavádagaid.

Mii earuhat šattohis šaddanbáikkiid, mat vesáluvvet eanahábmemage haga. Earenoamážit Davvi-Suomas šattohis lavdnjeeatnamat ođasmuvvet dábálaččat eanahábmema haga. Eanahábmen ii dahkkojuvvo maiddái jeageleatnamiin dahje dakkáraš bohccuid guohtuneatnamiin, main eanahábmen ii vuovdeođasmahttináiggi dáfus leat vealtemeahttun.

Mii guođđit hábmekeahttá maiddái guovlluid, maidda lea lunddolaččat šaddan šaddanbáikái heivvolaš ja ovdánangelbbolaš veságuovlu.

Golgančázit kontrollas

Mii vuhtiiváldit čáziidsuodjaleami buot vuovdedoalu doaimmain. Eanahábmema oktavuođas dáhpáhuvvan biebmoávdnasiid doidáseami eastimis vuosttamuš čáziidsuodjalanvuohki lea gieragolgadeapmi, mas čáhci stivrejuvvo golgat doarvái viiddis viidodahkii mas eai leat ádjagat.

Vuvddiid smávvačáziid sihke jávrriid ja jogaid birrasii mii guođđit álo čuohppamiid ja eanahábmemiid oktavuođas doarvái govda suodjeavádaga mas leat muorat. Suodjeavádaga muoradat ja šaddodat čatná doidasan biebmoávdnasiid ja eastada oasistis giddesávdnasiid beassama čázádahkii.

Vesáiddikšun 

Vesáiddikšumis muddejuvvo vesáid šaddadanteahtisvuođa. Mudden dahkkojuvvo eretváldimin šaddadeapmái oaivvilduvvon muoraid birrasis muoraid mat leat heajos ortnegis, dain lea juoga váddu ja dat hehttejit váldomuorrašlája šaddama. Dáinna lágiin ovddiduvvo báhcán muoradaga eallinfámolašvuođa ja kvalitehta.

Oahpásmuva

Loga lasi hálddašuvvon divššohisvuođas ja earáin min doaimmain mat dorjot vuovdeluonddu máŋggahámatvuođa.

Lotnolasgeavahanvuvddiid máŋggahámatvuohta

Šaddanbáikkis sorjavaš vesáiddikšumis seailluhuvvo goahccemuorravuovddis 10–30 proseantta lastamuorraossodat. Go goahccemuoraid šaddaduvvo šattolaš šaddanbáikkiin vuosttamuš vesáiddikšumis sáhttá eretváldit visot lastamuoraid, dasgo ođđa lastamuoraid vesát jokset goahccemuoraid jođánit. Nuppi vesáiddikšumis dahje álgonjárbudeamis guđđojuvvo doarvái stuorra lastamuorraossodat.

Vuovddi siskkáldas struktuvrralaš molsašuddama bajásdollojuvvo šaddadanmuttus seastimin smávva rođuid ovdamearkka dihtii lávttas jukkiide dahje juovaide ja garvimin dárbbašmeahttun rahkadasa njáskama. Dán gohčoduvvo hálddašuvvon divššohisvuohtan. Garvimin liiggálaš rahkadasa čorgema fuođđoelliide ráhkaduvvojit heivvolut šaddanbirrasat biepmu ja suodjebáikkiid hámis.

Vuovdebargi ollašuhttá dábálaččat vesáiddikšuma geavahemiin njáskansahá. Juoga veardde geavahuvvo maiddái mašiinnaiguin njáskan. Vesáiddikšuma meannudanvuogit sáhttet leat suoidnedusten, veságuovllu rensken, veságuovllu njárbudeapmi dahje vážosvuovddi njárbudeapmi. Vesáiddikšunbarggut plánejuvvojit dávjá veságuovlodárkkisteamis, mii dahkkojuvvo juohkehaš veságuvlui rivttes áigái.