Giddodatgávpi
Meahciráđđehusa mihttomearrin lea fállat turismasuorggi doaibmiide duktásajiid,main sii sáhttet buvttadit ovdamearkan idjadan- ja prográmmabálvalusaid iežaset áššehasaide. Go bálvalusat leat bures fállojuvvon, turisttat ádjánit guhkit ja buktet ruđa báikkálašekonomiijai.
Buhtes luondu lea Suoma turisma okta njunuš geasuhusdahkki. das leat beroštuvvan sihke ruovtturiikka ja olgoriikka guossit. Goappátge gáibidit ain ođđaáigásat idjadansajiid ja buoret bálvalusaid. Suodjalanguovlluid ja luondduguovlluid bálddas dahje lagašguovlluin lea eandalii Nuorta- ja Davvi-Suomas dávjá stáhta fitnodatdoaibmaatnui čujuhuvvon eana, man sáhttit lávvaplánet sihke luopmo- ja ássanduktásadjin ja maiddái fitnodatdoaibmaduktásadjin, gos fitnodagat sáhttet buvttadit ovdamearkan idjadanbálvalusaid.
Go leat stuorra eanaomasteaddji, sáhttit váldit vuhtii luonddu máŋggahámatvuođa, dálkkádatsuvdilvuođa ja sierra ealáhusaid go dahkat lávaid guovlluide. Vai lávvabargu bálvalivččii buoremus vejolaš vuogi mielde min áššehasaid dárbbuid, de dahkat dan ovttasbarggus áššehasain. Mis sáhtát oastit juogo gárvves duktásaji dahje ovttas ovddidišgoahtit eará lávvadásiin lean guovllu iežas fitnodatdoibmii heivvolažžan.
Stáhta vánddardanguovlluide ođđa fitnodatdoaibmavejolašvuođat
Dahkat báráige turismma ja eanageavaheami oppalašplánaid golmma riikka vánddardanguvlui, Evoi, Oulujärvii ja Kylmäluomai. Ruunaa vánddardanguovllu plána gárvvásmuvai mannan jagi ja Lieksa gávpot válmmaštallá dál guovllu lávvabarggu.
Leat identifiseren, ahte idjadanbálvalusaid váilevuođat lea okta sivva dasa, ahte guovllu galledeaddjimearit eai leat sturron. Figgat dahkat lávaid ovttas gielddaiguin guvlui turismabálvalusaide heivvolaš duktásajiid ja vuovdit daid priváhta fitnodagaide. Idjadanbálvalusaid buorránettiin jáhkkit maiddái turisttaid ádjáneami guovllus guhkkut. Ádjáneami guhkideapmi geahpeda turismma bázahusaid oppalašvuođas ja seammás lasiha báikkálaš bálvalusaid geavaheami.
Turismaguovddážiid buorit bálvalusat geasuhit turisttaid
Maiddái Lappi čuoiganguovddážat čohkkejit olu turisttaid. Eanaš dain doibmet stáhta eatnamiin ja lahka stuorra álbmotmehciid. Turismaguovddážiid birrasis leat olu stáhta eatnamat main lea lávva dahje ii leat lávva. Daid mii ovddidat turismma dárbbuide ovttas gielddaiguin. Vuođđojurddan lea, ahte vuovdit dušše lávvaplánejuvvon eatnama. Ná stáhta ovddidanárvu báhcá stáhtii.
Meahciráđđehus lea mielde ovddideamen ee. Ruka birasustitlaš turismaguovllu. Nuorta-Rukai sajuštuvvot oaivvilduvvon guovllu namma lea Rukavalley ja dan plánema vuolggasadjin leamašan biillahisvuohta ja birasustitlašvuohta. Oarje-Rukai šattai jo 10 jagi áigi áidnalunddot vázzingilli, RukaVillage. RukaValley ja RukaVillage gaskii huksejuvvon eanadatgondola ovttastahttá guovlluid álkit gaskaneaset ja dahká vejolažžan sirdáseami guovllus nubbái almmá biilla. Buriin plánemiin ja ovttasbargguin leat sáhttán ovddidit suvdilis ovdáneami čuvvon turismabálvalusaid guovllu. RukaValley Meahciráđđehusa oamastan ráhkadusgoartilat figgojuvvojit ollašuhttot muorrahuksemiin, mainna sáhttá leat doarjumin čitnaneutrála huksema.
