Luondu ja dearvvašvuohta

Luondu lea máŋggabealat dearvvašvuođa ja buresveadjima gáldu. Stáhta eatnamat ja čázit fállet eallámušaid buot ahkásaččaide miehtá riikka. Meahciráđđehus guimmiidisguin ovddida luonddus lihkadeami buresveadjinváikkuhusaid ja fállá buriid bálvalusaid dego máđijaid, vuoiŋŋastanbáikkiid, oahpistemiid, kárttaid ja dieđu Suoma fiidnámus luonddučuozáhagain.

Luondu váikkuha miehtemielalaččat dearvvašvuhtii ja buresveadjimii dutkamušaid mielde ainjuo golmma vugiin:

  • Fysalaš aktiivvalašvuohta lassána luonddus: Luondu oalgguha lihkadit. Lihkadat luonddus fuomáškeahttá eanet go siste, vaikke lihkadeapmi orru geahppasut.
  • Luondu ealáskahttá ja veahkeha máhccat streassas: Vuodjunnákca buorrána, ja váibmoravkin ja varradeaddu sáhttet njiedjat.
  • Luonddus lihkadeapmi ovddida sosiála buresveadjima ja searvvušlašvuođa: Doaladupmi eará olbmuide šaddá miehtamielalabbon, ja mielladilli badjána hui jođánit.

Oanehašge lihkadeapmi luonddus váikkuha. Viđa minuhta olgun orruma maŋŋá mielladilli buorrána, ja 15-20 minuhtas eallinfámolašvuohta lassána ja varradeaddu njiedjá. Lea maiddái árvvoštallojuvvon, ahte jus lea gávpoga ruonáguovlluin unnimustá vihtta diimmu mánus dahje jus galleda guktii, golbmii mánus gávpoga olggobeale luonddučuozáhagain, vuoiŋŋalaš buresveadjin buorrána fuopmášahtti láhkai. Luonddulihkadeapmi lea buorre čoavddus álbmotdearvvašvuođa váttisvuođaide, mat leat ovdamearkan lihkadeapmi geahppáneapmi, eallinvuohki čohkut ja buoiddesvuođa dábálažžan šaddan ja dáidda laktásan riskkat buohccát váibmo- ja varrasuotnadávddaide, mielladearvvašvuođaváttuide ja tiippa 2 diabetesii.

Luonddulihkadeapmi buorida álbmotdearvvašvuođa dásseárvosaččat

Álbmotmeahcit ja earát luonddučuozáhagat ja lotnolasgeavahanvuovddit leat ovttaveardásaš ja hálbbes lihkadanbáiki buohkaide. Máđijat leat duháhiid kilomehteriid veardde, ja oassi dain heive maiddái rullastuoluin ja mánáidvovnnaiguin johtimii. Luonddus sáhttá lihkadit vaikke gakcumiin, sihkkeliin, mealu dahje sabehiin dahje vuolgit guolle- dahje meahccebivdui. Meahciráđđehusa neahttabálvalusat ja luondduguovddážiid bargoveahka veahkehit tuvrra plánemis.

Eaktodáhtolašdoaibma lea buorre vuohki oažžut dearvvašvuođaávkkiid luonddus somás searvvis ja addit seammás iežas bargonávccaid Suoma luonddu buresveadjimii.

Guolástan- ja meahcástančuozáhagat leat stáhta guovlluide fállojuvvon máŋggabealagiid ja fuođđotuvrraiguin lihkadit logiid kilomehteriid.

Álbmotmehciid dearvvašvuođaávkkit

Álbmotmeahcit leat fuopmášahtti lihkadanbáiki suopmelaččaide: tuvrrain vánddardit, sihkkelastet, mellot ja čuiget guhkes mátkkiid. Oanehašge fitnan virkkosmahttá miela. Meahciráđđehusa čielggadusaid mielde eallinfámolašvuohta ja lihkolašvuohta badjánit tuvrrain Suoma álbmotmehciide ja eará alla dási luonddučuozáhagaide.

Meahciráđđehus lea ovddasvástádusbeallin dahje guoibmin maiddái máŋggain luonddu buresbirgejupmeváikkuhusaide laktásan fidnuin álbmotmehciin ja daid lagašguovlluin.

Guolle- ja meahccebivddu dearvvašvuođaávkkit

Sihke meahcce- ja guollebivdit vásihit fysalaš ja psyhkalaš veadjimis buorránit luonddus, ja maiddái sosiála buresveadjin buorrána.

Stáhta eatnamat fállet bivdovejolašvuođaid maiddái daidda, geain ii muđuid livččii vejolašvuohta ovdamearkan meahcástit. Lohpemeahcásteami ja -guolásteami lassin stáhta eatnamiin lea bivdu oppalaš- ja sierravuoigatvuođaiguin. Ovdamearkan davimus Suomas báikkálaččain lea friddja meahcástanvuoigatvuohta ruovttugielddas stáhta guovlluin.

Loga lasi guolle- ja meahccebivddu dearvvašvuođaávkkiin

Buresveadjin luondu, burešveadjin olmmoš -doaibmaprográmma

”Buresveadjin luondu, buresveadjin olmmoš” lea jahkái 2025 ollán dearvvašvuođa ovddideami prográmma, mainna Meahciráđđehusa luonddubálvalusat ja Fuođđobálvalusat ovttasbarggus guimmiiguin movttiidahttet olbmuid vuolgit roahkkadit lundui – lagašlundui ja álbmotmehciide.

Deháleamos lea, ahte suopmelaččaid dearvvašvuohta ja buresveadjin badjánit máŋggahámat luonddu guovdu.

Lassedieđut