Čanusjoavkoovttasbargu

Oassálasti bargovuohki lea deaŧalaš oassi Meahciráđđehus iešáddejumi. Ovttasbargu ja oktasaš plánen gullá buot doaibmamet ja das leat máŋggat hámit. Dahkat čanusjoavkoovttasbarggu lága mielde, eaktodáhtolaččat, soahpamušaid vuođul ja álo go dárbu boahtá ovdan.

Ovttasbargui vuođđuduvvan bargovuogis vuolggasadjin lea smiehttat, masa ja geasa meahciráđđehusa mearrádusat ja bargu váikkuhit, ja váldit dáid oassebeliid mielde mearrádusaid dahkamii.

Oktasašplánema deháleamos hápmi lea luondduváriidplánen, maid dahkat ovttas logiid intreassajoavkkuiguin. Čohkket ovttasbargojoavkkuid maiddái go gárvvistat ovdamearkan luonddusuodjalanguovlluid dikšun- ja geavahansoahpamušaid, čuohppanplánaid ja turismaguovlluid ovddidanplánaid. Dávjá geavahat maiddái earálágan interneahtas oažžumis lean máhcahat- ja oassálastinkanálaid.  

Guldalat čanusjoavkkuid maiddái strategiija eará doaimma linnjemiid dagadettiin.

Ovttasbarggu hámit molsašuddet 

Geavatlaš bargu doaibmá juohkebeaivválaš vuorrováikkuhusas sierra čanusjoavkkuiguin. Ovdamearkan álbmotmehciid hoavddat ja vuovdedoalu joavkoovdaolbmot háleštit oppa áigge guovlluid geavaheamis čanusjoavkkuiguin.

Kolme tyttöä taimenistutusvälineiden kanssa metsässä.
Govva: Photokrafix

Meahciráđđehusas leat guhkesáiggi soahpamušat stáhta eatnamiid ja čáziid ávkkástallamis ovdamearkan Luondduriggodatguovddážiin, bealuštanfámuiguin ja vuovdeoahppalágádusaiguin, Meahciráđđehus lea dahkan ovttasbargosoahpamušaid maiddái Bálgosiid ovttastusain ja Sámedikkiin, Nuortalaččaid siidačoahkkimiin ja sámeguovllu bálgosiiguin.

Lassin Meahciráđđehusas leat olu mearreáigásaš, sierra fáttáid ja prošeavttaid birra dahkkojuvvon ovttasbargosoahpamušat. Dás prošeakta- ja fidnoovttasbargu lea iežas stuorra oppalašvuohta.

Meahciráđđehusas bivdet jahkásaččat čuđiid mielde cealkámušaid earálágan fidnuide, plánaide, prográmmaide ja lávaide. Sierra dárbbuid ja mihttomeriid oktiiheiveheamis gárvvistat cealkámušaid ovttas vástoguovlluid gaskka, ja dan maŋŋá áššáigullevaš vástoguovlu vástida cealkámuša guođđimis.

Ovttasbargu ja oassálastima vuogit válljejuvvojit de dili mielde. Deaŧalaš lea, ahte ovttasbarggu vuohki bálvala mihttomearis.

Ulbmilin buorre vuorrováikkuhus  

Dávjá Meahciráđđehusa ovttasbargobealit leat maiddái Meahciráđđehusa leavttu buorideaddjit. Luondduváriid ávkkástallamii gullet máŋggat ruossalasvuođat, mat eai álo leat ollásit oktiiheiveheamis. Dárbbašat vuorrováikkuhusdáidduid, vai ruossalasvuođain beassat ovddasguvlui ja ovttasbargu sáhttá fas joatkašuvvat. Vuorrováikkuhusdáidduid ovddideapmi lea guovddáš mihttomearrámet.

Álggaheimmet jagi 2019 ovttasbargu Suoma luonddusuodjalanlihtuin ja Greenpeacein oktasaš plánema ja vuorrováikkuhusdáidduid ovddidan proseassa, man válbmejeaddji lei vuorrováikkuhusdáidduid ovddideapmái vudjon áššedovdi Akordi Oy. Mihttomearri lei lasihit čehppodaga ja vugiid, maiguin earálágan luondduváriide ja daid ávkkástallamii čuohcán riidduin sáhtašii ovdánit ovttasbarggu guvlui.

Čanusjoavkkut árvvoštallet min jahkásaččat  

Čuovvut jeavddalaččat čanusjoavkkuid oaiviliid min doaimmas vai sáhttit doaibmat boahttevuođas ain buorebut. Mihtidat guimmiid ja čanusjoavkkuid oaivila doaimmasteamet ja beaggimis čanusjoavkodutkamušain.

Jagi 2019 beaggindutkamuša mielde Meahciráđđehus vásihuvvui luohtehahttin ja máŋggabealat ovttasbargobeallin. Árvvoštallamat doaimma vásttolašvuođas ja ovttaveardásašvuođa ovddideamis ledje buorránan ovddit jagis. Meahciráđđehusa beaggin lea seilon govttolaš dásis. Čanusjoavkkut ja guoimmit árvvoštallat Meahciráđđehusain dahkkon ovttasbarggu dási buorránan ovddit jagis. Maiddái gulahallama beales lei dáhpáhuvvan ovdáneapmi, vaikke máhcahagat molsašudde duđavaččas kritihkalaččaide. Deháleamos ovddidansuorggit leat ain eanet guldaleaddji ja áddejeaddji čuozáhatjoavkkuid deaivideapmi ja sierra oassebeliid dárbbuid oktiiheiveheapmi.

Lappi erenomáš guovlun ovttasbarggus  

Meahciráđđehusa hálddašan stáhta eanaguovllut leat eanaš Davvi-Suomas. Stuorra eanaeaiggádin ja barggu addin leat eandalii vásttolaš sajis Davvi- ja Nuorta-Suomas, ja dat gáibida mis viiddis ovttasbarggu ja oktiiheiveheami máŋgga sierra doaibmiiguin.   

Geavahat doaibmamet plánemis máŋggaid vugiid, mat addet báikkálaš servošii ja čanusjoavkkuide vejolašvuođa váikkuhit eanageavaheapmái ja eallinbirrasiid ovdáneapmái. Erenomáš fuomášumi Lappis giddet boazodoalu ja eará árbevirolaš luonddu geavahanhámiid vejolažžan dahkamii sihke áhpásmuhttin- ja turismaanu ovddideapmái.

Ovttasbargomet sihke sámiid ruovttuguovllus ja boazodoalloguovllus meroštallet Meahciráđđehusláhka ja dan lassin min strategiija ja vásttolašvuođaprográmma. Mihttomearrin lea dorvvastit sámekultuvra hárjeheami eavttut sámiid ruovttuguovllus ja boazodoalu eavttut boazodoalloguovllus.

Turisma fámolaš ovdáneapmi Lappis oidno turismaguovlluid- ja čuozáhagaid lassáneapmin ja ođđa guovlluid lávvabarggus turismma atnui. Dat maiddái lasiha dárbbu turismafitnodagaid doarjjabáikkiide ja máđijaide vuovdedoalloguovlluin. Stáhta guovlluid ávkkástallama oktiiheiveheapmi boazodoaluin lea guovddáš ášši maiddái turismma geahččančiegas.

Muorjeindustriija, luonddubuvtta- ja buresbirgejupmesuorggit ja eandalii luonddu máŋggabealagabbon áhpásmuhttinatnu buktet ođđa dárbbuid stáhta eatnamiid geavaheapmái. Dan dihtii sierralágan ovttasbargojoavkkut, soahpamušráđđádallamat ja oktasaš plánema hámit lassánit.