Ovddežiidikšun ja luonddudikšun

Meahciráđđehusa strategalaš mihttomearrin lea bissehit máŋggahámatvuođa geahppáneami stáhta eatnamiin. Árvvolaš eallinbirrasiid ovddežiidikšun ja luonddudikšun leat dás dehálaš bargoneavvun.

Eallinbirrasiid ovddežiidikšun ja luonddudikšun sisttisdollet máŋggaid doaibmabijuid, maiguin čuozáhagaid luonddudili ja ovddasteadjivuođa figgat buoridit. Ovttaskas doaibmabidju sáhttá álggahit eallinbirrasa ovdáneami luonddudili guvlui dahje jođálmahttit dan ealáskeami. Ovddežiidikšun lea dábálaččat geardelunddot doaibma, mii čuozihuvvon guovlluide, gos dan ávki máŋggahámatvuhtii lea stuorimus vejolaš. 

Luonddudikšumiin oaivvildat dihto luonddutiippa dahje suodjaluvvon šlájaide oiddolaš eallinbirrasa ealáskahttin dahje bajásdoallan. Dikšundoaimmaid gártá dávjá ođasmahttit vai eallinbirrasa iešvuođat dahje šlája nálli besset nanosmuvvat. Luonddudikšun dahkko ee. rođuin, goarddabirrasiin ja jálusmuorravuvddiin. Vahátlaš vierisšlájaid, dego stuorrabalsami, ja vahátlaš smávvaspiriid, dego miŋkka jávkadeapmi dahkko ain eanet, eandalii suodjalanguovlluid šlájaid dorvvasteapmi. 

Suodjalanguovlluid leat jahkásaččat dikšon ja ovddežiidikšon s. 6000 hektára viidodagas. Lotnolasgeavahanvuvddiide gullevaš guovlluin leat ovddežiidikšun ee. jekkiid s. 660 hektáras. Lassin jahkásaččat ordnejuvvojit smávvaviidosaš báikkiid dego ádjagiid. 

Šlájaid ja luonddutiippaid áittavulošvuođa árvvoštallama bohtosat jagis 2019 boktet fuola, nuba aktiivva doaibmabijut eallinbirrasiid ja šládjapopulašuvnna lasiheapmin leat dárbbašlačča ja hohpolačča. Ráđđehusprográmmii leat girjen deaŧalaš mihttomeriid dili buorideapmi. 

Helmi-eallinbirasprográmma ásaha jagi 2020 rájes mihttomeriid jekkiid suodjaleapmái ja ovddežiidikšumii, loddečáziid ja lávttasbáikkiid ordnemii, árbebirrasiid ordnemii ja dikšumii, vuovdái eallinbirrasiid dikšumii sihke gádde- ja čáhceluonddu ordnemii. Meahciráđđehusas lea guovddáš rolla Helmi-prográmma ollašuhttimis. Ráđđehusa ođđa oamasteaddjipolitihkalaš linnjemat Meahciráđđehussii sisttisdollet dál vuosttas geardde čitnanjieluid ja –vuorkkáid šaddanmihttomeari. Meahciráđđehusa lotnolasgeavahanvuvddiin deattuhit linnjema mielde nannosit aktiivvalaš luonddudikšumii, dálkkádatsuvdilvuođa ja áhpásmuhttinanu vuhtii váldimii. 

Guhkes vásáhus ja ođđa ovttasbargu 

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat ollašuhtii riikamet vuosttas ovddežiidikšundoaimmaid suodjalanguovlluin 1980-logu loahpas, nuba vásáhus mehciid ja jekkiid ovddežiidikšumis lea čoggon badjel 30 jagi áigge, Doaibmabijuid plánemii, ollašuhttimii ja čuovvumii laktásan meannudanvugiid leat bissovaččat ovddidan geavatlaš ámmátolbmuid ja dutkiid ovttasbargun. Ovddežiidikšun ja luonddudikšuma váikkuhusaid čuovvumiin oažžut lasi dieđu das, mo luonddutiippaiddili buorideami mihttomearit fáhtejuvvojit. Ovddežiidikšuma áššedovdiid čohkken ELO-bargojoavku leamašan fuopmášahtti ovttasbargoforum. 

Meahciráđđehusa lotnolasgeavahanvuvddiin ja čáziin Fuođđobálvalusat lea ordnen fuođđo- ja guolleeallinbirrasiid jagi 2007 rájes. Doaimmaide leat gullan jekkiid ovddežiidikšun rievssahiid ja čuotnjágiid eallinbirrasiin, rabasčáhcelávttasbáikkiid ráhkadeapmi čáhcelottiide sihke ája- ja guoikadivvumat. 

Meahciráđđehusa Vuovdedoallu Os lasiha máŋggahámatvuođa vuovdedoalu anus lean guovlluin ee. guođđimin seastinmuoraid, koanstastohkiid ja buot jápmán muora rájakeahttá. Luonddudikšundoaimmaid, dego jekkiid ordnema, goarddabirrasiid dikšuma ja seastinmuoraid boaldima, dahket vuovdedoallodoaimmaid oktavuođas. Suodjalanguovlluid máŋggahámatvuohta dorjojuvvo stivremiin čáziid goikan dahje goiki suodjalanjekkiide vuovdedoallodoaimmaid oktavuođas. Vuovdedoalu olggobealde lea guovlluekologalaš plánemis guđđojuvvon guovllut, mat ovddidit šlájaid seailuma ja leavvama. 

Máŋggat diškundoaimmat leat dahkkon Luonddubálvalusaid, Fuođđobálvalusaid ja Vuovdedoallu Os:a ovttasbargun, dego ájaordnemat ja eará lávttasbáikeluonddu dikšun. Mihttomearrin lea lasihit dáid Meahciráđđehusa vástoguovlluid ovttasbarggu suodjalanguovlluin ja daid birrasis lotnolasgeavahanvuvddiin. Dán stivrejit maiddái ráđđehusa oamasteaddjipolitihkalaš linnjemat jagiide 2020-2024. Guovddážis leat čitnaneutrálamihttomearri, luonddu máŋggahámatvuođa hedjoneami bisseheapmi ja suvdilis vuovdedoalu hárjeheapmi. 

LIFE-ruhtadeamis ávki lundui ja fitnodatdoalliide  

Ovddežiidikšun- ja luonddudikšundoaimmaid leat ollašuhttán fuopmášahtti láhkai Eurohpá uniovnna LIFE-ruhtademiin. LIFE-ruhtademiin leat ordnen jekkiid, lávttasbáikkiid, sisčáziid, goarddabirrasiid, árbebiotohpaid, rođuid, Nuortameara riddoeallinbirrasiid sihke girdioarri ja direktiivva divrešlájaid eallinbirrasiid. Jagi 1995 rájes Luonddubálvalusat ja Fuođđobálvalusat leamaš mielde oktiibuot 53 LIFE-fidnus ja koordineren dain 24 fidnu. 

LIFE-luonddusuodjalanfidnuin stáhta 25 % oassi buvttada gaskamearálaččat 75 % olggobeale ruhtadeami. Ruhtadeapmi geavahuvvo maiddái luonddudikšuma oastinbálvalusaide fitnodatdoalliin miljovnnain euroin. Ovdamearkan jagi 2013 maŋŋá álgán, Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid jođihan gávcci LIFE-fidnu ollislašekonomalaš váikkuhusat leamašan jahkásaččat sulaid 25 miljon euro. 

Jagi 2020 leat jođus čieža Meahciráđđehusa koordineren fidnu. Sihke Meahciráđđehusa siskkáldas ja guoibmeorganisašuvnnaiguin dahkkojuvvon ovttasbargu lea dain viiddis. 

Ovddežiidikšuma ja luonddudikšuma oktavuođaolbmot: suodjalanguovllut 

  • Suodjalanguovlluid ovddežiidikšun ja dikšun, riikkaviidosaš áššit Kaija Eisto 
  • Jekkiid ovddežiidikšun, guvllolaš oktavuođaolbmot: 
    • Riddoguovlu: Johanna Ruusunen, Jávre-Suopma: Suvi Haapalehto, Nuortabađaeana–Kainuu: LP: Päivi Virnes, Lappi: Mika Puustinen; Luonddu ja kulturárbbi suodjaleami stivrenovttadat: Kaija Eisto
  • Loddečáziid ja lávttasbáikkiid ordnen, guvllolaš oktavuođaolbmot: 
    • Riddoguovlu: Antti Below, Jávre-Suopma: Panu Kuokkanen, Nuortabađaeana–Kainuu: Hannu Tikkanen, Lappi: Stefan Siivonen 
  • Vuovdái eallinbirrasiid ordnen, guvllolaš oktavuođaolbmot: 
    • Riddoguovlu: Johanna Ruusunen, Jávre-Suopma: Suvi Haapalehto, Nuortabađaeana–Kainuu: Päivi Virnes, Lappi: Mika Puustinen 
  • Gádde- ja čáhceluonddu ordnen, riikkaviidosaš áššit: Jari Ilmonen 
  • Gádde- ja čáhceluonddu ordnen, guvllolaš oktavuođaolbmot: 
    • Riddoguovlu: Johanna Ruusunen, Anette Bäck, Jávre-Suopma: Suvi Haapalehto, Nuortabađaeana–Kainuu: Pirkko-Liisa Luhta, Lappi: Mika Puustinen 

Ovddežiidikšuma ja luonddudikšuma oktavuođaolbmot: lotnolasgeavahanvuovddit 

  • Mátta-Suopma: Reijo Hokkanen, Nuortabađaeana–Kainuu: Markku Lehtelä, Lappi: Samuli Koivistoinen

Olbmuid oktavuođadieđut: Personohcan 

Lassidieđut (suomagillii)