Árbebirrasiid dikšun
Árbebirrasat dahjege árbebiotohpat leat boares eanadoalu mielde šaddan niittut, giettit ja guohtumat. Šládjavalljodat lea dain stuoris, muhto daid áitá savvon, go guovllut eai šat ávkkástallo ovddeš vuogi mielde.
Dálá luonddusuodjalanguovlluin Meahciráđđehus dikšu árbebirrasiid s. 5 000 hektára viidodagas. Savvon niittu dikšuma ovdal lea luonddu- ja kulturárvvuid kárten ja fuolalaš dikšunplána. Árbebiotohpaid dikšun lea máŋggaid doaibmiid ovttasbargu. Dikšundoaimmain beassat johtui dábálaččat divvun njáskamiin, mas jávkadit guvlui leavvan muoraid ja miestagiid. Eará álggu ordnenbarggut sáhttet leat ovdamearkan láddjet rávrraid dahje boaldit gulu.
Niittu váldán muoraid jávkadeapmi addá barggu eanaguovllu fitnodatdoalliide, go dávjá suodjalanguovlluid njáskamat ollašuhttojuvvojit oastinbálvalussan. Dehálaš rollas leamašan máŋggat EU:a oasseruhtadan fidnut dego LIFE-fidnut, main leat beassan ordnet logiid savvon čuozáhagaid. Maiddái eaktodáhtolaš barggut leat dávjá buhttemeahttun veahkki. Eaktodáhtolaš bargguid ordnejit ee. WWF ja Suoma luonddusuodjalanlihttu ovttasbarggus Meahciráđđehusain. Ordnenbargguid dahket maiddái oahppolágádusovttasbargun ja fáŋgabarggu bokte.
Dikšun joatkašuvvá guođohemiin dahje láddjemiin. Guohtonealliid oamasteaddjit dahket dehálaš barggu máŋggahámatvuođa ja eanadaga buorrin. Badjel 95 % suodjalanguovlluid árbebiotohpain doibmet gusaid, sávzzaid dahje heasttaid geasseguohtumin. Meahciráđđehus dahká stáhta eatnamiin láigosoahpamušaid guohtonguovlluid ávkkástallamis ealliid oamasteaddjiiguin. Árbebiotohpaid láddjen lea otnábeaivve nu hárvenaš, ahte juohkehaš láddjenčuozáhat lea dehálaš. Meahciráđđehus bajásdoallá láddjemiin earret eará Koli árvvolaš boldojuvvon čuohpahatgittiid. Hárvenaš niittuid dikšuma, masa gullá ee. Muoraid lasttaid čuohppan ja láddjen, ollašuhtto Suologuovlomeara álbmotmeahcis. Nu maiddái hárvenaš jeaggeniittuid dikšun dahkko moatti čuozáhagas Oulanka álbmotmeahcis ja Lappis. Servviid dikšuma vuolde leat muhtun fáddarčuozáhagat sierra guovlluin riikka. Gilvit ja registrerejuvvon searvvit sáhttet ohcat buhtadusa dikšon divvunbarggu ja jahkásaš dikšuma goluide eanadoalu birasbuhtadusvuogádagas.
Buot suodjalanguovlluid árbebiotohpat inventerejuvvojit oassin riikkaviidosaš árbeeanadatinventerema. Stáhta eatnamiin árbebiotohpaid dikšun čuvvojuvvo jahkásaš dikšuma dokumenteremiin ja šaddošlájaid čuovvumii leat vuođđudan bissovaš iskkusviidodagaide vuođđuduvvan čuovvunfierpmádaga.
Gos diehtu guohtunguovlluin?
Meahciráđđehusa čuozáhagain almmuhuvvo ProAgria bajásdoallan Laidunparkki.fi-bálvalusas, muhto buot min čuozáhagat eai vel gávdno doppe. Guohtumii vuogas stáhta eatnamiid sáhttá diđoštallat maiddái Meahciráđđehusa guvllolaš árbeeanadatoktavuođaolbmuin.
Árbebirrasiid dikšuma oktavuođaolbmot Meahciráđđehusas
- Uusimaa ja Kymenlaakso
- Suodjalanbiologa Katja Raatikainen, Vantaa
- Áitosaš-Suopma ja Satakunta
- Suodjalanbiologa Maija Mussaari, Turku
- Häme
- Plánejeaddji Teijo Heinänen, Hämeenlinna
- Keski-Suomi
- Suodjalanbiologa Anneli Suikki, Jyväskylä
- Pirkanmaa
- Plánejeaddji Teijo Heinänen, Hämeenlinna (Pirkanmaa máttaoasit)
- Álbmotmeahccehoavda Pekka Vesterinen, Parkano (Pirkanmaa davveoasit)
- Mátta-Savo ja Mátta-Gárjil
- Suodjalanbiologa Mervi Niiranen, Savonlinna
- Davvi-Savo
- Suodjalanbiologa Anna-Riikka Ihantola, Kuopio
- Pohjois-Karjala
- Suodjalanbiologa Maarit Similä, Lieksa
- Lullibađaeana ja Nuortabađaeana
- Suodjalanbiologa Carina Järvinen, Vaasa
- Davvebađaeana
- Suodjalanbiologa Päivi Virnes, Oulu
- Kainuu
- Suodjalanbiologa Ilkka Immonen, Kajaani
- Lappi
- Suodjalanbiologa Mia Vuomajoki, Avvil
- Oktavuođadieđut: Personohcan