Divrras eallinbirrasiid luonddudikšun

Ovddežin dikšuma ulbmilin lea ovddidit ovddeš ekonomiijavuvddiid ráhkadusa lagabui lunddolaš vuovddi ráhkadusa lasihemiin vuovddis váilevaš iešvuođaid, dego mieskamuora ja buollán muora. Ulbmilin lea maiddái ovddidit muoradaga ahkeráhkadusa máŋggabealagabbon, ja maiddái muorrašlájaid, lasihemiin lastamuoraid ossodaga. Ovddežin dikšumin buoridit maiddái máŋgga hárvenaš ja áitatvuloš vuovdešlája eallindiliid.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat lea ovddežin dikšon 30 jagi siste sullii 17 000 hehtára suodjalanguovlluid vuvddiid. Smávvalomiid dahkan ja mieskamuora lasiheapmi ledje árabut vuvddiid ovddežin dikšuma guovddáš vuogit. Smávvalomiid dahkamiin ii leat ožžojuvvon sávahahtti váikkuhusaid áigái, nuba dan eai olus šat geavat ovddežiiddikšunvuohkin. Mieskamuora lasihemiin lea buoriduvvon mieskamuorradili jođánit máddin suodjalanguovlluin. Vuvddiid ovddežiiddikšuma boaldin lea gávnnahuvvon beaktilis ja váikkuheaddji vuohkin, mainna suodjalanguovlluid vuvddiid ráhkadusa sáhttá ovddidit ja šlájaid eallindiliid buoridit goasttádusbeaktilamos vugiin.

Ovddežin dikšun plánejuvvo fuolalaččat

Čuozáhagaid ovddežiiddikšumii válljejit dárkilit ja doaibmabijut plánejuvvojit fuolalaččat. Ovddežiiddikšunplánen álgá gálvolohkamiin. Dalle čogget dieđuid guovllu luonddudiliin dego šaddanbáikkiin, muoradagas, mieskamuorrameriin ja lunddolašvuođas.

Dieđut vurkejuvvojit báikediehtovuogádahkii. Kártadárkkistemiid ja čoggojuvvon dieđuid vuođul válljejuvvojit govadagat mat dikšojuvvojit ovddežin. Ovddežiiddikšunčuozáhagat sajuštuvvojit vuvddiide, main leat unnimusat luondduvuovddi iešvuođat. Čuozihemiin ovddežin dikšundoaimmaid vuhtiiváldojuvvo áitatvuloš šlájaid ihtosiid ja earáid árvvolaš čuozáhagaid, maid lagašvuođas ovddežin dikšumin sáhttá doarjut juo lean luondduárvvuid. Čuozáhagaid válljemii váikkuhit maiddái ovdamearkka dihtii guovllu earát geavahanulbmilat ja bargodorvvolašvuohta. Doaibmama doarjjan leat rávvagat ja rávagirjjit, maid Meahciráđđehus lea ráhkadan guhkes vásáhusa vuođul ja ovttasbarggus dutkamušlágádusaiguin.

Ovddežin šaddama čuovvun

Vuvddiid ovddežin dikšuma váikkuhusaid čuovvuma várás lea vuođđuduvvon riikkaviidosaš čuovvunfierpmádat, masa gullet 30 čuozáhaga eará sajiin Suomas. Čuovvunviidodagain čogget dieđuid ealli ja jápmán muoradaga mearis sihke materiála gobbá- ja čátnášlájain. Čuovvunbohtosiid vuođul sáhttá gávnnahit, ahte ovddežin dikšumis leat leamašan positiivvalaš váikkuhusat luonddutiippa ebmuivuhtii ja máŋgga vuovdešlája valljivuhtii. Nuppástusat dáhpáhuvvet goittotge njozet, nuba lasi čuovvundieđuid dárbbašuvvo vel. Jagi 2020 Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat ollašuhttá vuvddiid ovddežin dikšumii laktásan doaibmabijuid ee. Beetles- ja Liito-orava-LIFE-prošeavttain ja Helmi-eallinbirasprográmma doaibmabidjun.

Dušše smávva oassi vuvddiin dikšojuvvo ovddežin

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ulbmilin lea ovddežin dikšut vuvddiid boaldimin sullii 200 hektára jahkásaččat.

Guovllut maid ovddežin dikšojuvvo leat eanaš Mátta-Suomas sihke ovddeš Oulu leana oarjeoasis ja Lappi leana oarjelulleoasis. Dat ovddežin dikšojuvvojit oassin Mátta-Suoma vuvddiid máŋggahámatvuođa dorvvasteami doaibmanprográmma (METSO). Vuvddiid ovddežin dikšuma dárbu geahppána boahttevuođas, dasgo vuovddi iežas proseassat álget doaibmat ja luvvet ná áitatvuloš ealániid dárbbašan eallinbirrasiid.

Luondduvuovdebuollin lea gullán čielgasit min vuvddiide

Dolla lea eahpejeavddalaš gaskkain boaldán vuovddi eanet dahje uhcit vuđolaččat. Buollán ja muđui jápmán muorraávnnas ja vuovdebuollima čuvvon, sierraahkásaš vuovddi ovdánanmuttut leat lasihan luondduvuovddi máŋggahámatvuođa ja šlájaid. Dán áigge vuovdebuollimat jáddaduvvojit juo álggus. Máŋggat vuovdebuollimiin sorjavaš ealli- ja šaddošlájat leat šaddan hárvenabbon dahje juoba gártan áittavuložin.

Suodjalanulbmiliid dáfus livččii buorre, ahte álddagasa cahkkehan vuovdebuollimat dihto viidodagas oččošedje buollit. Dávjá dát ii leat vejolaš ee. guovlluid unnodaga dihtii – buollin leavašii álkit suodjalanguovlluid olggobeallái.

Jus ii luondduvuovdebuollimiid sáhte addit buollit, ferte luovvat ođđa vuovdebuollima čuvvon ovdánanmuttuid nu, ahte luondduvuovdebuollimiid áddestallet plánavuloš ja hálddašuvvon buollima vehkiin. Dasgo suodjalanguovlluid guovddáš bargun lea boares luondduvuovdemuttuid suodjaleapmi, daid ovdáneapmái ii dábálaččat seahkanuvvo.  Vuovdebuollimiid áddestalli boaldin guoská nuba geavatlaččat dušše smávva oasi luonddusuodjalanguovlluid viidodagas ja vuosttamužžan dušše daid vuvddiid, mat leat leamašan vuovdedoallodoaimma bires.

Vuvddiid ovddežiiddikšuvuogit

Boaldin

Boaldinčuozáhahkan válljejuvvojit dávjá šattu dáfus gaskageardán dahje guorba vuovddit, go šattolaš vuovddit leat dábálaččat menddo láktasat boaldimii. Vuovddi boaldimiin oassi muorain ráddiluvvet, oassi jápmá seammás ja oassi easkka jagiid geažes. Dán čuovvumuššan guvlui šaddet oppa áigge ođđa, eará mieskanmuttus lean muorat. Muorrašlájat dávjá šaddet máŋggabealagabbon boaldima maŋŋá. Šaddan muorat leat báikkuid joavkun, báikkuid molsašuddi gaskkain nubbi nuppis. Muoradat leat sierraahkásaš, go oassi álgoálggolaš muoradagas ceavzá boaldimis. Boaldimiid mielde goarddavuohta lassána. Dat leat eallineaktu muhtun hárvenaš dahje áittavullosaš šlájaide.

Vuvddiid ovddežiiddikšuma boaldimat válmmaštallojuvvojit fuolain. Dalle oassi muorain njeidojuvvo buollinguorbmin guvlui mii galgá boldojuvvot. Ovddežiiddikšuma birrasii dahkat buollinguji jávkademiin muoraid ja iđihemiin minerálaeatnama oidnosii. Luondu galgá leat boaldinmuttus doarvái goikkis. Vuovddi boaldin gáibida olu olbmuid jáddadan- ja fáktendoaimmaide.

Buollinguovllut fierpmádahkan

Eanaš Meahciráđđehusa eatnamiidda lea hábmejuvvon fierpmádat guovlluin, gos vuovdebuollimat sáhttet leat oppa áigge. Dáid buollinjoatkkaguovlluid ulbmilin lea dorvvastit buollimiid guovlluguovdasaš ja áiggálaš jotkkolašvuođa dakkáraš šlájaid seailluheapmin, mat dárbbašit vuovdebuollimiid vai ellet dahje ávkašuvvet dain. Buollinjoatkkaguovlluid hábmema oktan ulbmilin lea maiddái stivret stáhta eatnamiid lotnolasgeavahanvuvddiid luonddudikšuma vuovdebuollimiid dáidda buollinšlájaid suodjaleami dáfus guovddáš guovlluide. Ná buollimiid ávki šlájaid dikšumis livččii buot stuorimus.

Meahciráđđehus lea dahkan dan hálddus lean čuozáhagaid oasis buollinjoatkkaguovloplána, mii lea ollašuhttojuvvon mannán jagiin vuvddiid ovddežin dikšuma oktavuođas eandalii máddin Suomas. EU LIFE -prošeavttain lea leamašan stuorra mearkkašupmi ollašuhttimis.

Mieskamuora lasiheapmi

Mieskamuora buvttadeapmi lea dábáleamos ovdežiiddikšunvuohki. Mieskamuoraid lasihit vuosttažettiin báikkiide, main mieskamuorra meinne nohkat, ja báikkiide, gos dat váilu, muhto maid lagašguovlluin leat dakkár šlájat, maidda mieskamuorra lea dehálaš.

Mieskamuora sáhttá dahkat ollemiin muora ceaggut dahje njeaidimiin eatnamii. Váldoáššis ollen ja njeaidin dahkko mohtorsaháin. Ollemis sáhttá maiddái ávkkástallat ollenruovddi. Muoraid sáhttá njeaidit oktan ruohttasiin maiddái rogganmašiinnain.

Smávvalomiid dahkan

Smávvalomiid dahket dávjá nuorralágan, hui ovttabealat goahccevuovddis. Smávvalomiid dahkamis goahccemuorat njeidojuvvojit moatti mihtu viidodagas. Dalle dahket juogo smávvaviidodaga lomiid, gosa lastamuorat besset ođasmuvvat dahje muorat njeidojuvvojit daid lastamuoraid birrasis, mat leat vuoittáhallamin goahccemuoraide gilvvohallamis čuovggas ja eallinsajis.

Smávvalomiid dahkan lasiha lastamuora ja muoradaga mosaihkavuođa. Lassin smávvalomiide šaddan vesát lasihit muoradaga ahkevariašuvnna.

EU doarju vuvddiid ovddežin dikšuma Suomas

Eurohpá uniovnna luonddudirektiivva ulbmilin lea dorvvastit luonddu máŋggahámatvuođa EU guovllus. Boreála luondduvuovddit leat okta čiežas min riikamet vuovdelágan luonddutiippas, ja klassifiserejuvvon luonddudirektiivvas earenoamáš dehálaš luonddutiipan.

Suomas máŋggat prošeavttat leat ožžon EU LIFE Luondu -ruhtadeami vuvddiid ovddežin dikšumii. Viidásamos dain lea leamašan “Boreála vuvddiid ja muoralaš jekkiid ovddežin dikšun” dahje Vuovde-LIFE -prošeakta, mas ovddežin dikšojuvvojedje Natura 2000 -guovlluide gullevaš ovddeš ekonomiijavuvddiid sullii 5 800 hektára. Goardda-LIFE-prošeavtta vehkiin leat ovddežin dikšon jagiid 2014–2020 ee. buolžavuvddiid luonddu, mii dárbbaša čuovgga ja dola veahki.