Pirâsministeriö lii nonnim Anarist leijee Vääččir meccikuávlu tipšom- já kevttimvuávám, moin linjejuvvojeh kuávlu kevttim já tobbeen toohâmnáál tooimah. Meccihaldâttâs rähtim vuávámáin heiviittuvvojeh oohtân kuávlu sierâlágán kevttimvyevih meccikuávlulaavâ mield.
Vääččir meccikuávlu Aanaarjäävri nuorttiibeln lii tehálâš sämikulttuur já puásuituálu tááhust, já merhâšittee meccivandârdem- já pivdokuávlu. Tipšom- já kevttimvuávám linjimij mield Väčirist siäiluduvvoo jo leijee palvâlusriäidudem. Kuávlust láá vittâ tuve vandârdeijeid sehe muáddi láávu, kuáđi já tullâsaje. Maadânuorttiipeln jotá kyehtlov kilomeetter kukkosâš Piilola kesivandârdempäälgis. Meiddei jo leijee kiälkkákiäinuh siäiluduvvojeh. Siämmáá náálá kuávlu miäcástem- já kuálástemorniistâlmeh siäiluh ovdebin.
Vuávám stivree luuvij mieđettem
Vuávámist linjejuvvoo meiddei kevttimvuoigâdvuođâi luovâttem toorjâsoojij várás om. čuujootmáin Vääččir pajosáid kuávlu, kuus iä mieđeet uđđâ toorjâsoojijd. Mađhâšemirâttâsâi tarbâšem kiäinuin suáppoo ráđádâlmáin oovtâst palgâsijguin já mađhâšemirâttâsâiguin. Penuvkuálustoimâmân iä mieđettuu loveh meccikuávlun, mutâ jyehiulmuuvuoigâdvuođâiguin tábáhtuvvee penuvkuálusáin jotemân ij pyevti vaiguttiđ vuávámáin.
Vääččir meccikuávlu lii Suomâ viđâdin stuárráámus
Vääččir meccikuávlun kuleh Aanaarjäävri nuorttiipele mučis ridoh já maaŋgah suolluuh sehe vijđes jäävri tavenuorttiipele pecivuovdij, jeegij já čaasij mosaik. Laapist láá 12 meccikuávlud, moh láá vuáđudum kuávlui meccinálásâšvuođâ siäiludem várás, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turviimân sehe luándu maaŋgâpiälásii kevttim já ton iävtui ovdedem várás.
Meccikuávlulaavâ mield Meccihaldâttâs kalga rähtiđ meccikuávloid tipšom- já kevttimvuávám, mon nannee pirâsministeriö. Pirâsministeriö kiäččá, ete vuávám nonnim lii meccikuávlulaavâ mittomeerij miäldásâš. Pirâsministeriö tiäddut vuávám olášutmist kocceem já vaiguttâsâi árvuštâllâm sehe toi vuáđuld toohâmnáál tooimâi merhâšume sämikulttuur já luánduiäláttâsâi hárjuttem iävtui turvim várás. Lasseen pirâsministeriö pááhud eereeb iärrás, ete sämikulttuur turvim várás lii tárbu tarkkuustâllâđ Vääččir meccikuávlu raijim meccikuávlulaavâ aldaaš aaigij tuođânálásávt älgee nubástittem ooleest.
Vijđes uásálistem vuávámân
Vuávámist lii lamaš mield vijđes, kuávlu kuávdáš čonâsjuávhuin hämmejum ohtsâšpargojuávkku. Ohtsâšpargojuávhust láá lamaš mield eereeb iärrás kieldâ, luándusuojâlem, miäcástem- já kuálástemuásipelij sehe puásuituálu ovdâsteijeeh.
Vääččir meccikuávlu kulá ollásávt sämmilij päikkikuávlun já masa ollásávt nuorttâlâšlaavâ miäldásii nuorttâlâškuávlun. Vuávám lii tohhum ohtsâšpargoost meiddei sämitige já nuorttâlij sijdâčuákkim nomâttem Akwé:Kon -pargojuávhoin.
Pirâsministeriö miärádâsâst puáhtá väidiđ Tave-Suomâ haldâttâhriähtán.
Lasetiäđuh
Spesialvuávájeijee Liinu Törvi, puhelin 040 7541512, šleđgâpostâ liinu.torvi(at)metsa.fi
Aluepäällikkö Elina Stolt (27.8.), puhelin 040 039 8983, šleđgâpostâ elina.stolt@metsa.fi