Almmustahtton 27.1.2022

Álbmotmehciid galledeaddjimeriin leat gakcon ođđa dássái – álbmotmehciid miehtemielalaš ekonomiijaváikkuhusat šaddet vel galledeaddjimeriidge garraseappot

Álbmotmehciid galledeaddjimearit manne mannan jagi vuosttas geardde badjel njealji miljovnna rájá. Álbmotmehciid galledeaddjimeriin leatge gakcon ođđa dássái, iige oidno mihtolat. Galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lassánii geavaheaddjimeriid eanet: lassáneapmi lei 21 proseantta jagi 2020 ektui. Álbmotmeahccegalledeami árbevirolaš sivat – luonddueallámušat ja luonddu ráinnasvuohta, eanadagat ja galledeami buresveadjinváikkuhus – badjánedje ain nannoseappot ovdan galledeaddjidutkamušain.

Meahciráđđehus almmustahtii 27.1.2022 dieđuid jagi 2021 galledeaddjimeriin álbmotmehciin, vánddardanguovlluin ja muhtun bivnnuhis, čuovvuma vuolde lean báikkiin. Álbmotmehciin gallededje vehá badjel 4 miljon háve ja vánddardanguovlluin 559 800 háve. Veardidettiin jagi 2020 álbmotmeahccegalledemiide lassáneapmi lei 2 proseantta, muhto jagi 2019 ektui juobe 25 proseantta.

– Jagi 2020 álbmotmehciid galledeaddjimeriin dahkkui olahuslaslaš njuiken. Jahki 2021 čujuhii, ahte sáhka ii lean vuosttas pandemiijajagi albmoneamis. Jagi 2020 vuosttas geardde galledeaddjit leat boahtán bissovaš galledeaddjin. Go riikkaidgaskasaš galledeaddjit máhccet ovddeš ja allagat meriin, njiedjan álbmotmehciid bivnnuhisvuhtii ii dáidde boahtit, gávnnaha luonddubálvalushoavda Henrik Jansson Meahciráđđehusas.

Álbmotmehciid galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lei 310,3 miljon euro. ja barggolašvuođaváikkuhus 2 452 olmmošbargojagi. Váikkuhus goittotge juohkása eahpedássidit sierra guovlluide riikkas ja fitnodagaid gaskkas. Váikkuhusat leat stuorát turismaguovlluin, gos ádjáneapmi lea guhkit ja bálvalusat eanet.

Stuorámus lassáneapmi lei Lappis ja Koillismaas, go fas mátta báikkiin lei njiedjan jagi 2020 ektui. Galledeaddjimearit Mátta-Suomasge ledje goittotge allagat go pandemiija ovddit áigge. Davviguovllu lassáneami duohken lea ee. garrasit lassánan ruovttueatnama turisma, gáiddusbarggu bargan álbmotmehciid lahkasiin lean luopmovisttiin ja álbmotmehciid olahuslaš bivnnuhisvuohta maiddái geassečuozáhahkan. Maŋimuš máinnašuvvon treanda lei earenoamáš davvi turismii, gos birrajagi turismmas leamašan hástalusat. Mátta galledeaddjimeriid geahpedii muohta dálvi, go mátta báikkiin dušše hárve báikkiin bajásdollet láhtuid ja eará dálvemáđijaid. Maiddái geassebáhkat geahpededje galledemiid eandalii máttaguovllu siseatnamis.

Bivnnuheamos álbmotmeahccin bisui Bállás–Ylläsduoddara álbmotmeahcci, gos gallededje measta 700 000 háve. Nubbin bivnnuheamos lea Urho Kekkonen álbmotmeahcci 446 300 galledemiin ja dasto Nuuksio 314 500 galledemiin. Koli, Oulanka ja Pyhä–Luosto dáid maŋŋá bivnnuhepmosat.

Oulanka álbmotmeahcci. Govva: Jonna Kalliomäki.

Deahkkefámuiguin 1087 háve eatnanspáppa birra – áššehasat duđavaččat

Álbmotmehciid mearkkašupmi suopmelaččaid lihkaheaddjin lea badjánan pandemiija áigge. Álbmotmehciin lihkadedje deahkkefámuiguin 43,6 miljon kilomehtera mii vástida 1 087 háve eatnanspáppa birra. Lihkadanhámit leat máŋggat: gaskamearálaš vánddardanmátki lei 8 km, sihkkelastinmátki 20 km ja borjjastan- dahje meallunmátki 25 km. Sávrudahttima olis ávkkit mielladearvvašvuhtii badjánedje galledeaddjidutkamušain.

Áššehasduđavašvuohta lei allat: 3,38 skálas 1–5. Áššehasat ožžo dan maid bohte viežžat: luonddu ráfi, áidnalunddot eanadagaid ja buresveadjima alccesis. Máŋggain álbmotmehciin ledje maiddái geargan buoridit vánddardanbálvalusaid Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ožžon sierraruhtademiin, mii lasihii áššehasduđavašvuođa. Maiddái Meahciráđđehusa suvdilis luondduturismma ovttasbargofitnodagat leat ovddidan ja dahkan máŋggabealagiin bálvalusaideaset áššehasaid sávaldagaid mielde, ja ovdamearkan lasihan reaidduid, dego meahccesihkkeliid ja muohtagápmagiid láigohandoaimma. Dát vuhttui lassánan áššehasmeriid ja -duđavašvuođa bokte.

Stáhta vánddardanguovllut sihke Anára ja Poláragierddu vánddardanguovllut.

Liŋka neahttasiidduide galledeaddji- ja báikkálašekonomiijaváikkuhusaid statistihkaide (suomagillii):

Lassedieđut:

Luonddubálvalushoavda Henrik Jansson, Meahciráđđehus, tel. 0400 328 759

galledeaddji- ja báikkálašekonomiijaváikkuhusaid statistihkat ja vuogit: Sierraáššedovdi Liisa Kajala, Meahciráđđehus, tel. 0400 233 571

DIVVUN 14.3.2022: Álbmotmehciid galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lei 310,3 miljon euro. ja barggolašvuođaváikkuhus 2 452 olmmošbargojagi ja lassáneapmi lei 21 proseantta jagi 2020 ektui. (Boastut 27.1.2022: Álbmotmehciid galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lei 306,1 miljon euro. ja barggolašvuođaváikkuhus 2 420 olmmošbargojagi, ja 19 proseantta.)

Galledeaddjimearit sturro garrasit Lappi álbmotmehciin – 1,76 miljon jahkásaš galledeami (lundui.fi)