Almmustahtton 17.9.2021

Veahkki skálžžu lassáneapmái – skálžočivggaid gilve ruovttoluotta Lohttui

Skálžu lei hui áittavuloš šládja. Lágádusas šaddaduvvon skálžžu čivggaid gilvin ruovttoluotta luonddučáziide ealáskahttá skálžonáliid.

Skálžu lea lassáneamistis ollásit sorjavaš suoksamuttus gaskaisidiid, luosa dahje dápmoha, dihttomis eallinbirrasisttis. Luossanálit leat goittotge hedjonan dahje jávkan máŋgga sajiin. Maiddái eallinbirrasa dagahan streassadahkkit dahje skálžonáliid smávva sturrodagas boahtán lassánanváttisvuođat sáhttet eastit skálžžu lassáneami dan lunddolaš eallinbirrasis, vaikke gaskaisitguolit livččege doppe.

Kapeita, soikeita simpukoita sorapohjalla kirkkaan veden alla.
Skálžžut šaddadanáldá bodnis Konnevesi dutkanstašuvnnas. Govva: Jouni Taskinen, Jyväskylä universiteahtta.

SALMUS-fidnus ovddidat teknihkaid ja geavadagaid skálžžu lassánanváttisvuođaide. Fidnus čohkkejedje jahki áigi skálžžu glokidiosuovssaid Lohtus. Suovssat njoammuduvvojit luosaide, gos dat láddet dálvvi badjel. Geassit čivggaid čogge ja daid leat šaddadan lágádusdiliin šaddoplanktona vehkiin. Dál čivggaid áigi lea máhccat ruovttujohkasis! Jyväskylä universiteahta Konnevesi dutkanstašuvnnas šaddaduvvon skálžžu čivggaid máhcahangilve Lohttui 31.8.2021.

Skálžu buvtta dehálaš ekosystemabálvalusaid ja lea ekologiija beales máŋggabealat šládja. Valjis skálžonálli buhtista čázi, go okta skálžu sáhttá suođahit logiid lihtteriid čázi beaivválaččat. Rokkadettiin ja bodnis lihkadettiin skálžžut lihkahallet bodnesedimeantta ja lihkahaddet bodni ráhkadusa eará šlájaide heivvolažžan. Lassin skálžžu garra doaibmá konkrehta šaddovuložiin čáhcesámmáliidda ja eará ealániidda. Skálžžuid čáhcesuođaheami ja vuohčuma bokte boahtá biebmu maiddái divresuovssaide, mat bealistis leat dehálaš biebmu luossaguliid veajehiidda. Skálžžus lea šládjan maiddái guhkes historjá bearalbivddu čuozáhahkan.

Čivggaid koanstašaddadeami lassin golmmajahkásaš fidnus kártejit doaisttážii dovdameahttun skálžopopulašuvnnaid ja čielggadit skálžonáliid genehtalaš máŋggahámatvuođa dási sierra čázádagain. Fidnus lasihat maiddái diđolašvuođa davvi rávdnječáhcebirrasiid ekologiijas, go deattuhat dearvvaš johkaluonddu mearkkašumi oassin báikkálaš buresveadjima ja oktan guvllolaš geasuhusdahkkin.

Fidnu ruhtadeapmi boahtá Eurohpá uniovnna ENI Kolarctic CBC -prográmmas sihke Ruošša, Ruoŧa, Norgga ja Suoma našuvnnalaš ruhtadeapmin.

Almmuheamit ja lassedieđut dáhpáhusas: SALMUS-fidnu prošeaktaoaivámuš Heikki Erkinaro heikki.erkinaro@metsa.fi dahje telefovnnain 040 484 5578.

Lassedieđut

Prošeaktaoaivámuš Heikki Erkinaro, Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat: heikki.erkinaro@metsa.fi, tel. 040 484 5578.

SALMUS-fidnu (suomagillii)

Skálžžuid čivgašaddadeapmi: Professor Jouni Taskinen, Jyväskylä universiteahtta, jouni.k.taskinen@jyu.fi, tel. 040 355 8094