Almmustahtton 4.4.2022

Mii dáhpáhuvvá davvi johkaskálžui – vedjetgo min jogaid boarrásat vuordit?

SuStuorra oassi davvi hui áitatvuloš skálžomáddodagain lea riskka vuolde jávkat lagaš boahttevuođas. Sivat máddodagaid fuones dillái leat dihtosis – šlájaid eallinbirrasat lea hedjonan mihtilmasat čázádathuksema ja jogaid mohtiluvvama dihtii. Skálžomáddodagaid gádjun lea goittotge vejolaš, juos šlája lassáneapmái vealtemeahttun luossaguollemáddodagat máhcahuvvojit ja skálžžu hedjonan čáhceeallinbirrasat ealáskahttojuvvojit luohpamin vahátlaš eanangeavahanvugiin.

Ođđa skálžogávdnosiid lea vejolaš ain gávdnat, Lohtu boarásmuvvan skálžomáddodat lea jápmimin

Golmma jagi prošeavtta áigge ohce ođđa skálžomáddodagaid 360 ádjagis ja jogas buohkanassii badjel 500 sierra čuozáhagas. Spiehkkaseaddji viiddis kártemiin gávdne 14 árabut dovdameahttun skálžogávdnosa. Skálžžuid ohce eanaš geavahemiin čáhcegiikkáriid, lassin oasis guovlluin testejedje buorre vásáhusain skálžžu árbeávdnasa dovddasteami johkačáhceiskosiin ng. eDNA-meannudeami vehkiin.

Skálžopopulašuvnnaid dárkilut dillečielggademiid dahke badjel 40 jogas. Dutkamušain mat dahkkojuvvojedje gierabuokčamiin gávdnojedje lihkus maiddái lassáneaddji, sierraahkásaš ovttaskas skálžžuin čoahkkanan skálžomáddodagat. Nuppe dáfus máddodatárvvoštallamat čujuhedje čielgasit, ahte skálžohistorjjás bivnnut Lohtu johkaskálžu lea dán muttus jápmimin sogaheapmin go dat ii leat sáhttán lassánit 1960-logu rájes Jiekŋameara luosa goargŋunoktavuođa boatkaneami dihtii. Prošeavttas álggahuvvuige Lohtu skálžomáddodaga ealáskahttin, mii lea kritihkalaš dilis, gilvimiin šaddaduvvon smávvaskálžžuid šaddat ruovttoluotta ruovttujohkii.

Ihminen sukellusvarusteissa mahallaan matalassa purossa, puron ympärillä ruohikkoa ja harvaa metsää.
Johkaskálžžuid kárten Urho Kekkonen álbmotmeahcis. Govva: Heikki Erkinaro.

Go johkaskálžu veadjá bures, maiddái čázádat veadjá bures

Lassáneaddji johkaskálžomáddodat muitala čázádatguovllu earenoamáš ekologalaš dilis. Skálžu buhtista beaktilit čázi go sille das alddis biepmu ja fállá lassin šaddovuođu ja biepmu máŋggaide earáide johkaeallinbirrasa šlájaide. Johkaskálžžu ja dan isitguollešlájaid luosa ja dápmoha buvttadan earálágan ekosystemabálvalusaid guorahalle prošeavttas viiddis jearahallandutkamuša vehkiin. Jearahallamiin ožžojuvvon dieđu sierra šlájaid vásihuvvon mearkkašumis ja dearvvašlaš čáhceekosystema klassifiseremis sáhttá boahttevuođas ávkkástallat eana- ja čáhceguovlluid geavaheami plánemis.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid jođihan SALMUS-prošeavtta loahppaseminára dollojuvvui 30.–31.3.2022 Arktikumis Roavvenjárggas. Gávcci oassebeali prošeakta lea ruhtaduvvon Eurohpa uniovnna ENI Kolarctic CBC -prográmmas sihke Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša našuvnnalaš ruhtademiin.

Lassedieđut:

Heikki Erkinaro, prošeaktahoavda, tel. 040 4845578, šleađgapoastačujuhus heikki.erkinaro@metsa.fi

SALMUS-fidnu: www.metsa.fi/projekti/salmus-hanke