Meäʹcchalltõõzz “Luâttvuejjmõš koolmâst tâʹvvjummus kååʹddest” -kõjldõʹsse liâ alggeeʹjjest vaʹsttääm juʹn âlddsin 800 ääʹššest älšmõõvvâm oummu. Čiõlǥtõõzz täävtõssân lij kartteed motorǩeâlkain da jeeʹres luâttvuejjmõõžžin vueiʹtlvaid hääitaid, pueʹreed staanvuõđ de tobdsted tõid taarbid, koid ânnʼjõõžž lääʹǩǩšiõttummuš da lååʹppvueʹjj jiâ vaʹstted.
Snimldõk: Pekka Hänninen.
Kõjldõs lij äävai njuhččmannu loopp räjja: Maastoliikenne kolmessa pohjoisessa kunnassa -kysely: Webropolilla luotu kysely.
-Kõjldõʹsse liâ vaʹsttääm Jeänõõǥǥâst 68, Aanrest 471, Uʹccjooǥǥâst 88 da jeeʹres åʹrnn aazzji vaʹstteei liâ 165. Vaʹstteeʹjin pieʹl ij vuejj motorǩeâlkain. Tuäivvap lââʹss vaʹsttõõzzid jeäʹrmõssân koolm tâʹvvjummus kååʹdd aazzjin, õhttvuõttšurr Olli Lipponen Meäʹcchalltõõzzâst Luâttkääzzkõõzzin ceälkk.
Kõjldõʹsse vuäitt vaʹstteed jeeʹres roolin, ouddmiârkkân pååđääiʹj staarjõssân, jeeʹres jieʹllemvueʹjji eeʹttǩen, veʹrǧǧneʹǩǩen, ǩiiddõs vuäʹmsteeʹjen leʹbe luâđastjooʹttjen. Vuäitak vaʹstteed kõõččmõõžžid lääddas, tâʹvvsäämas, aanarsäämas leʹbe nuõrttsäämas.
Vaʹsttõõzz tän räjja: pääiklaž motorǩeâlkkvuejjamvuõiggâdvuõđin peälšte, valvvmõõžž tuäivva lââʹss, pukid kåʹddaassjid haaʹlee seämma vuõiggâdvuõđid liikkeed luâđast
Tän räjja kõjldõʹsse puättam vaʹsttõõzzin pâjjan pääiklaž pååđai ǩeälkainvuejjamvuõiggâdvuõđ ravvõs peälštummuš. Liikkummuš vueiʹnne aarǥlõʹžžen liikkeemnääʹllen da pieʹǩǩen kulttuur. Rääjtõõzzid luâttvuejjmõʹšše jiâ haaʹled lââʹzz, tõid ǩeäʹčče vaarrân kooʹddi ǩieʹssem- da ââʹnnemviõǥǥ, aazztummšen põõššmõõžž da kulttuurpreeddan juätkkjemvuõđ diõtt. Oouʹdeemeʹtǩǩõssân mäŋggaz tuäivva lââʹzz valvvmõõžž.
Jäänmõssân tååbdaid vaʹstteeʹjin coouni puäʒʒhåiddmõʹšše da turiʹsmme kuulli luâttvuejjmõš. Maatkčummuš ǩiččlâʹstte puʹhttem šuurmõs vueʹzz luâttvuejjmõõžž šõddmest da tõn pääiʹǩ groom, staanvuõʹtte kuulli jieʹttid de hääitaid luõttu. Vaʹstteei mošttʼte, što puäʒʒhåiddmõš ij leäkku tåʹlǩǩ äʹrbbvuâđlaž jieʹllemvueʹǩǩ, kååʹtt õõlǥat liikkummuš luâđast.
Ålggpäiʹǩǩ-kååddlaž, ǩeâmpniiʹǩǩi da safartåimmʼmõʹšše kuulli luâttvuejjamlooʹvid Meäʹcchalltõs lij vuäǯǯam jiânnai konkreettlaž oouʹdeemeʹtǩǩõõzzid. Ouddmiârkkân safartåimmʼmõʹšše lij eʹtǩǩuum ǩeäinnmääusaid da ǩeâmpai pirrõsse liâ tuäivvam veiddsab liikkeemlooʹvid.
Muäʹdd ouddmiârkk kõjldõõzz vaʹsttõõzzin
“Ij ođđ rääjtõõzzid ǥu valvvmõõžž! Rääjtõõzz häiʹttje pâi lääʹjjkuulʼjid, kook jiâ ni muđoi raajj jieʹttid. Tõk, kook räʹjje jieʹttid, jiâ rääjtõõzzin kuuitâǥ peerast, ǥu valvvmõš ij leäkku”.
“Pååđääiʹj põõrti vuäʹmsteei liâ samai hueʹneld valddum vuâmmša pukin lååʹv vuäǯǯjin”.
“Ǩeâlkk-ǩeäinai åålǥpeällsaž vuejjmõš lij vuälggam juʹn ǩiõđâst ouddlest meermieʹcc reuʹnnvuuʹdin. Valvvmõõžž kannteʹči kõskkeed täid vuuʹdid da lååʹvteʹmes da/leʹbe lååʹv-vuâsttlaž da/leʹbe luâđ hueʹneem vuejjmõõžžâst uʹvdded kudd sääkkaid. Täin mäʹhss hiâlpeld vâlvvai paalǩid. “Ǩeâlkkvuejjai õõlǥči še muʹštted, što luâtt lij luâttjieʹllʼji dooma, ij oummu motorõsttum pââljõõttâmǩeʹdd”.
Kõjldõõzz lââʹssen liâ jååʹttmen saǥstõõllmõõžž
Kåʹddaassjid puõttlõsttum kõjldõõzz lââʹssen Meäʹcchalltõs lij saaǥǥtam ääʹššest veʹrǧǧniiʹǩǩid, kooʹddi eeʹttǩid da Meäʹcchalltõõzz tuâjjtueʹjjeeʹjid. Meäʹcchalltõõzz täävtõssân lij saaǥǥted luâttvuejjmõʹšše kuuleeʹn veâl jeärben še Sääʹmteeʹǧǧ, Sääʹmsijddsååbbar, Paalǥâskååʹdd õutstõõzz de Sääʹmpaalǥâskååʹdd ry. motorǩeâlkk-kerho, luâttsuejjeemõutstõõzzid, maatkčempõrggsid, šiilhåiddamõutstõõzzid da čääʹccvueʹsskååʹddid.
“Saǥstõõllmõõžžin tän rääʹjest jeäʹnben liâ smiõttâm tõn, mäʹhtt vuäitči seeilted äʹrbbvuâđlaž liikkummuš vuuʹdin da seämma ääiʹj jaukkeed ij tuåivvum vuejjmõš. Ouʹdde li puhttum še, mäʹhtt vuäitči cõggâd muõttǥâʹttem poodd ǩeäinaid da ǩiõjid luâđast. Jeäʹrmõssân čäccõõzzi pââʹjdempääiʹǩ äʹlǧǧe leävvned. Õhttsaž tättmõš lij še vuäǯǯad raʹnnʼji da ǩeäinai teevvmõš, luâttvuejjamjååttlõõzzâst vaʹstteei kääzzkõsvuäʹmsteei Elina Odé Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin ceälkk.
Luâttvuejjamčiõlǥtõʹsse lij õõlǥtõs noorrâd materiaalid eeʹjj 2026 poodd. Mâŋŋa ǥu čiõlǥtõs lij valmštõõvvâm, Meäʹcchalltõs ooʒʒ õõutsââʹjest čõõnâsäʹrttlivuiʹm räʹtǩǩõõzzid, mäʹhtt ouddmiârkkân lääʹjjšiõttummuš muuʹtteeʹl jieʹttid vuäitči uuʹcceed.
Luâttvuejjmõš koolm tâʹvvjummus kååʹdd vuuʹdest
- Aanar, Uʹccjooǥǥ da Jeänõõǥǥ kåʹddaassjin lij vueiʹtlvažvuõtt ooccâd lååʹv veiddaz motorǩeâlkkvuejjmõʹšše muõttipeittampoodd valdia määddain jiijjâs dommkååʹddest. Meäʹcchalltõs miõttâd määuʹsteʹmes lååʹv pukid kåʹddassjid, ǩeäin lij tarbb liikkeed luâđast täʹlvvpoodd.
- Kåʹddaassi luâttvuejjamlooʹvin ij vuäǯǯ vuejjad meermieʹccin leʹbe luâttmuõrrkarddsin.
- Ânnʼjõõžž lååʹppvueʹjj vuâđđee oouʹdab luâttjååttlõklääʹjj (670/1991) šiõtteʹmmen eʹtǩǩuum eeʹttiǩ-kååʹdd tättmõʹšše da jååttlõkvälljkååʹdd smiõtldõʹǩǩe. Muõttpeittam poodd luâttvuejjamlooʹvi mieʹrr lij âlddsin lååi vuâra ǩeârddõõvvâm eeʹjjest 1994.