Almmustahtton 28.8.2019

Gieddegeažis luonddubajásgeassinbargobádji johtá miehtá Suoma

Eanodaga gieldda skuvllat besse dán mannan vahkus oahpásmuvvat Gieddegeaš-gálgui ja eallimii gieddegeažis. Meahciráđđehus ordnii mánáide sámegielat luonddubajásgeassin bargobáji Heahtás ja Gárasavvonis mannan vahkus.
Gárasavvona skuvlla oahppit geahčadit luonddubajásgeassinbargobájis stuorra čuoiggaid, maid bargobáji lágideaddji Pentti Pieski čájáhallá. Govva: Jenni Niemelä.Heahtás mielde ledje Heahtá ja Bealdovuomi skuvllat. Gárasavvonis fas Gárasavvona ja Gilbbesjávrri skuvllat. Mielde ledje buohkanassii badjelaš 80 vuolleskuvlla ahkásaš máná. Ikte vuossárgga bargobádji lei vel Heahtá beaiveruovttu sámegielat Miessi-jovkui.
Bargobájis mánát besse oahpásmuvvat guliide, šattuide, lottiide ja divrriide ja daid mearkkašupmái olbmuide ja lundui. Čuoikka atnet dávjá giksin, muhto man dehálaš dat leage lundui, divrriid biebmun ja lieđđegavjja lebbejeaddjin, dego maiddái boazodoalus ealu čohkkemis vaikkoba miessemearkuma áigge. Maiddái sámi mytologiija lei mielde čáhcerávgga, čáhkalaggá ja lottiid bokte. Sámi dálkkodanárbevierru fas čalmmustahttui šattuid ja murjjiid dego olbmoborranrási (boska, fádnu) ja čáhppesmuorjji ávkkástallama bokte. Gieddegeaš-gálgu lea hui boares diehtti, guhte láve rávvet mánáid ja nuoraid. Su rávvagiid galgá guldalit dárkilit, go dat sáhttet boahtit máidnasiid, árvádusaid dahje sátnevádjasiid hámis.
Árbevierut ellet ain
Heahtás ja Gárasavvonis leai somá fuobmát, ahte máŋggat bargobájis ovdan boahtán árbevierut ledje ovddežis oahppásat mánáide, dás dieđus boahtá movttegis, dovdu, ahte dát vierut ain ellet sámi servodagas ja bearrašiin, muitala bargobájiid lágidan Pentti Pieski, guhte bargá Meahciráđđehusa sámegielat gulahallama ovttasbargofitnodatdoallin.
Bargobádji lea huksejuvvon Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ovttas buvttadan Gieddegeažis mánáidčájáhusa vuođul, mii lei Siiddas 7.4.2017 –8.4.2018.
Čalmmustahttit ON eamiálbmotgielaid jagi
Meahciráđđehus ordne dáid bargobájiid sámegielat árabajásgeassinbáikkiin ja skuvllaid vuolleluohkáide miehtá Suoma. Dát dahkko ON eamiálbmotgielaid jagi čalmmustahttima várás. Dássážii leat galledan Anáris, Helssegis ja Eanodagas. Dán jagi ávvudat maiddái Meahciráđđehusa 160 jagi historjjá ja luonddubajásgeassinbargobájit leat okta 160 suvdilis dagus luonddu ja servodaga buorrin. Meahciráđđehus lasiha dán jagi maiddái sámegielat dieđiheami metsa.fi ja lundui.fi siidduin.
Ain stuorát oassi Meahciráđđehusa gulahallanmateriálas, oahpistemiin, lobiin ja soahpamušain leat oažžumis sámegielaiguin. Vánddardeaddji Lundui.fi-siiddut leat davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii ja metsa.fi siiddut davvisámegillii. Meahciráđđehus bajásdoallá sámegielat Sámi meahcit ja luondu –Facebook-siiddu, masa materiála buvttadit Meahciráđđehusa sámegielat bargit. Maiddái bargoveaga sámegiela stuđeren dorjojuvvo, dadjá spesiálaplánejeaddji Kirsi Ukkonen, Luondduguovddáš Siiddas. Son lea lágidan bargobájiid Anára skuvllas ja árabajásgeassinbáikkiide ja lei mielde maiddái Helssega skuvlla ja beaiveruovttu bargobájiin.