Vuovdedoallu ja biras

Meahciráđđehusa strategalaš mihttomearrin lea bissehit máŋggahámatvuođa geahppáneami stáhta eatnamiin. Suodjalanguovlluid viidodaga šaddamis fuolatkeahttá čoavddajearaldat vuvddiid máŋggabealatvuođa suodjaleamis lea ain dállodoalloanus lean mehciid gieđahallan.

Doallá čavga gitta das, ahte luonddu máŋggahámatvuođa dorvvasteapmi ja ovddideapmi lea deaŧalaš oassi Meahciráđđehusa vuovdedoalus. Vuovdedoalloanus lean guovllut dahjege lotnolasgeavahanvuovddit heivejit eallinbirasin váldooassái min meahccešlájaide. 

Vuovdedoalu birasdikšun dahká gollosa, mii álgá dutkamuššii vuođđuduvvan rávvagiin ja skuvlejumis, ovdána fuolalaš plánemii das vásttolaš ollašuhttimii ja nohká sierra doaibmabijuid njuolggo birasváikkuhusaid čuovvumii.Čuovvunbohtosiid vuođul doaibma ovddiduvvo jeavddalaččat bissovaš buorideami vuođđojurdagiin. 

Vuvddiid gieđahallama birasgeahččančiegaid gieđahallan rávvagat leat čohkkejuvvon birasofelažžii, mii lea Meahciráđđehusa bargoveaga, agoartaváldiid ja sin bargiideaset atnui plánejuvvon giehtagirji. Ofelaš almmustahttui ođasmahtton hámis jagi 2018. Ođđa rávvagiid mielde jápmán muora ii ráddjojuvvo šat olláge, ealli seastinmuorat guđđojuvvojit eanet go ovdal, fuođđosuovkkaid mearri lasihuvvo, eaige vánddardanguovlluide dahkko stuorra ođastusviidodagaid. 

Birasmihttomearit ja sertifiseren 

Meahciráđđehus lea ISO 14001 standárdda čuvvon birasvuogádat, mas jođihuvvojit jahkásaččat nannejuvvon birasmihttomearit. 

Meahciráđđehusa strategalaš birasmihttomearit leat biologalaš máŋggahámatvuođa seailluheapmi ja ovddideapmi, ja dálkkádatrievdan, dasa ráhkkaneapmi ja dan goahcan. 

Buot stáhta lotnolasgeavahusvuovddit leat PEFC-sertifiserejuvvon. PEFC-sertifiserema vuođđu lea viiddis našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggus sohppojuvvon doaibmavuogis (standárdat) ja olggobeale, sorjjasmeahttun beali jeavddalaš bearráigehččui. 

Birasvuogádaga ja vuovdesertifiserema doaimmalašvuohta ja beaktilvuohta čuvvojuvvo sihke siskkáldas ja olgguldas auditeremiiguin. Olgguldas auditeremiid ollašuhttá ja sertifikáhtaid mieđiha Inspecta Sertifiointi Oy.  

Vuovdedoalus dálkkádatrievdama goahcat máŋggain vugiiguin 

Vuvddiin ja ođasmuvvi ávdnasiin ja energiijas lea stuorra mearkkašupmi fossiila boaldámušaid buhttejeaddjin, Vuovdi čatná šattadettiin áibmogearddi čina. Go muora šaddan lea stuorát go vuovddis ráddjojuvvon muorramearri de vuovdi doaibmá čitnanjiellun. 

Vuovdedoalu ekonomiijaanus lean vuvddiid čitnanjiellováikkuhus lea fuomášahtti: jahkásaččat vuovddit šaddet 13,3 miljon kubihka (Riikka vuvddiid inventeren, Luke) ja muorra ráddjojuvvo guhtta miljon kubihka. 

Suodjalanguovllut, main muorra ii ráddjojuvvo, doibmet dehálaš čitnavuorkán, main čitna seailu guhkká sihke muorain ja eanavuođus. Boares vuovddit leat činačatnama dáfus dássedeattus: čitna čatnasa ain njozet šaddi muoraide, muhto seammás das maiddái luovvana njozet muora mieskkadettiin. 

Luonddudili jeakkit leat maiddái fuopmášahtti njozet sturron čitnavuorkkát. Jekkiide eai stáhta eatnamiin leat ođđasit roggojuvvon ádjagat jagi 1994 maŋŋá. 

Muora nákca čatnat ja vurket čitnadioksiida dahká das áidnalunddot materiála. Buoremusat muorra doaibmá čitnavuorkán muoras huksejuvvon ráhkadusain ja eará guhkesáiggi buktagiin. Meahciráđđehusa hálddus lean viiddis huksejuvvon opmodat, measta 3 600 ráhkadusa, leat measta ollásit huksejuvvon muoras. Strategiijas mielde Meahciráđđehus háliida lasihit muora ávkkástallama čuozáhagain, main dat lea teknihkalaččat ja ekonomalaččat ákkastallojuvvon, ja ovddida ođasmuvvi energiija čovdosiid. 

Jagi 2018 rájes Meahciráđđehusas leat dahkan dálkkádatprográmma, mas čielggadat viidát ja mearrediđolaš dálkkádatrievdama goahcamis ja dasa vuogáiduvvamis.  

Metso-prográmma joatkašuvvá  

Mátta-Suoma vuvddiid máŋggahámatvuođaprográmma 2008–2016 (METSO) joatkašuvvá stáhtaráđi prinsihppamearrádusain jahkái 2025. 

Stáhta ekonomiijaávkkástallamis lean vuvddiid leat árabut sirdán METSO-prográmma vuođul bissovaš suodjaleapmái. Jagi 2009 Meahciráđđehus viiddidii suodjalanguovlofierpmádaga sulaid 10 000 hektárain. Jagi 2014 meroštalle 14 784 hektára ođđa suodjalančuozáhagaid, main 13 000 hektára rehkenastojuvvojit mielde METSO-prográmma 96 000 hektára suodjalanguovlofierpmádaga ovddidanmihttomearrái. 

Doaibmabijut ja ovddidanfidnut luonddu ávkin

Vuvddiid máŋggahámatvuođa ovddideami vuođđun lea fuolalaš plánen. Dás dehálaš bargoneavvut leat luondduváriidplána, guovlluekologalaš plánen ja gokčavaš. báikediehtovuogádat

Sosiokultuvrralaš suvdilvuođa buorideapmi leat dahkan rávvagiid turismaguovlluid ja ássanbáikkiid lagašvuvddiid dikšumii. Dáid báikkiin giddet erenomáš fuomášumi vuovdeeanadahkii.

Vuovdedoalus eanemus váikkuheaddji doaimmat máŋggahámatvuođa seailluheami viŋkilis leat luonddučuozáhagaid seastin, seastinmuoraid guođđin ja aktiivvalaš luonddudikšundoaimmat, dego hejot šaddan eatnamiin lean jekkiid ja smávvačáziid ovddežiidikšun.

Ovddidat bissovaččat čáziidsuodjalanvuogádagaideamet. Váldit čáziidsuodjaleami vuhtii buot vuovdedoalu doaimmas.

Leat inventeren lotnolasgeavahusvuvddiid kulturárbečuozáhagat systemáhtalaččat. Kulturárbečuozáhagat sestojuvvojit vuovdedoalu doaimmain.

Ovddidat ja dutkan alla ávkeguorpmi muorafievrredemiid vejolašvuođa sihke eanageainnuin ja ruovdegeainnuid alde, ja váldit oahpu riikkaidgaskasaš vásáhusain.