Almmustahtton 27.10.2025

Háliidit nannet áddejumi sámekultuvrras ja eamiálbmotrivttiin – Meahciráđđehus almmustahtii neahttakurssa stáhta bargiide

Meahciráđđehus lea ráhkadan iežas bargovehkii neahttakursa, mii nanne máhtu áššiide, mat laktásit sámekultuvrii ja eamiálbmotrivttiide. Kurssa sáhttet čađahit dál buohkat, geat barget stáhtas ja dan virgedoaimmahagain, digitála oahppobirrasis, eOppivas.

Badjel 90 proseantta sámiid ruovttuguovllu eatnamiin ja čáziin leat stáhta hálddus ja nuba Meahciráđđehusa divššus. Meahciráđđehusas lea geatnegasvuohta dorvvastit eavttuid sámekultuvrra hárjeheapmái – ja dáid eavttuid dorvvasteapmi gáibida dan, ahte dovdá kultuvrra. Áddejupmi sámekultuvrras ja eamiálbmotrivttiin lea seammá láhkai dehálaš buohkaide stáhta bargiide ja danin kursa lea golggotmánus 2025 rahppojuvvon eOppivas nu, ahte dan sáhttet čađahit buohkat stáhta ja dan virgedoaimmahagaid bargot.

Áddejumiin bajásráhkadeaddji ovttasbargu

neahttakurssa oktavuođas ollašuhtton jearahallamis Meahciráđđehusa bargoveahka anii máhtu ovddideami eamiálbmotrivttiide ja sámekultuvrii laktásan áššiin hui dehálažžan (vástádusaid gaskaárvu 4,5 dásis 1–5). Vástádusain deattuhuvvui, ahte Meahciráđđehusa rolla sámiid ruovttuguovllus gáibida kultuvrra ja rivttiid dovdama, vai sáhttá doaibmat vásttolaččat ja riekta. Máŋggat vástideaddjit čujuhedje lágaide ja soahpamušaide, mat geatnegahttet vuhtiiváldit sámekultuvrra ja eamiálbmogiid rivttiid. Sámekultuvrra dovdámuš gehččojuvvui oassin álbmotčuvgehusa ja kultuvrralaš hearkivuođa.

Dál almmustahtton vuođđokursii plánejit joatkkakurssa, dasgo Meahciráđđehusa bargoveahka sávvá ain eanet máhtu ja áddejumi sámiid árbevirolaš ealáhusain, kulturbirrasis ja láhkaásaheamis. Kursajearahallamii vástideaddjit vásihedje, ahte áddejupmi sámekultuvrras lasiha vejolašvuođaid bajásráhkadeaddji ovttasbargui ja vuorrováikkuhussii. Oahppama mielde sáhttit garvit meattáhusaid ja loavkašuhttimiid mat bohtet diehtemeahttunvuođas.

Meahciráđđehusa almmustahttán kursa čoahkkana sierra osiin, mat láidejit sihke láhkaásaheami ja geavatlaš dieđu lusa:

  • Eamiálbmotrievttit našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš áššeoktavuođas: guovddážis stáhta eatnamiid guoskkahan soahpamušat, lágat, čatnasumit ja vuođđojurdagat.
  • Gielat, kultuvra ja máŋggajienatvuohta: maid oaivvilda sámiid vieruiduvvanriekti ja siidavuogádat, makkáraš sierra giellajoavkkut ja kultuvrrat sámeservodaga siste leat, makkár lea sámiid máilmmigovva ja luonddugaskavuohta?
  • Geavatlaš bargoeallima geažideamit: rávvagat ja ovdamearkkat das, mo juohkehaš sáhttá doaibmat vásttolaččat árgga barggus ja vuorrováikkuhusas sámeservodagain.

Kurssa oahpaheaddjin doaibmá freelance-doaimmaheaddjin, oahpaheaddjin, fitnodatdoallin diehtojuohkin-, jorgalan- ja dulkonbálvalusain ja turismmain bargan ohcejohkalaš Pentti Pieski. Kurssa lea čohkken Meahciráđđehusa gulahallama sierraáššedovdi Aino Jylhänlehto oassin su Lappi universiteahtas čađahan árktalaš máilmmipolitihka magisttarprográmma ja dása laktásan váldofágabarggu.

Oahpásmuva Eamiálbmotrievttit ja sámekultuvrra hárjeheami eavttut eOppivas:https://www.eoppiva.fi/koulutukset/alkuperaiskansaoikeudet-ja-saamelaiskulttuurin-harjoittamisen-edellytykset/

Vanha tupa lumisessa tunturimaisemassa.
Tarja Länsman / Arctic Photos