Luonddubálvalusat

Meahciráđđehus dikšu máŋggaid almmolaš hálddahusdoaimmaid stáhta eatnamiin ja čáziin. Doaibman lea dikšut guokte vástoguovllu, Luonddubálvalusat ja Fuođđobálvalusat. Luonddubálvalusain lea maiddái ovddasvástádus eatnatlohkosaš kulturárbečuozáhagain.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat ordne dan oassin birashálddahusa viiddis Helmi-Prográmma. Govva: Henrik Kettunen.

Luonddusuodjalanguovllut leat deháleamos bargoneavvu luonddu máŋggahámatvuođa bajásdoallamis. Luonddubálvalusat dikšu stuorámus oasi Suoma suodjalanguovlofierpmádagas, masa gullet Natura 2000 –guovllut álbmotmehciin ja luonddumehciin gitta stáhta vánddardanguovlluide ja viiddis meahcceguovlluide.

Vástidat máŋggaid deaŧalaš áittavullosaš šlájaid dego saimaagahte ja goaskima suodjaleamis. Ovddežiidikšut vuvddiid ja jekkiid máhcahemiin daid luonddudillái jahkásaččat ja dikšut árbebirrasiid (lagabui 13 000 hektára 2021) . Kártet ja bajásdoallat dieđuid dehálaš luonddutiippain ja šlájain eatnamis ja čázis. Luonddubálvalusat lea aktiivvalaš doaibmi maiddái riikkaidgaskasaš luonddusuodjalanovttasbarggus.

Buvttadat nuvttá vuođđobálvalusaid vánddardeaddjiide, vai nu gallis go vejolaš beassá návddašit luonddus. Bajásdoallat máđijaid, vuoiŋŋastansajiid, oahpistemiid ja neahttabálvalusaid. Buorit vánddardanbálvalusat addet vejolašvuođaid johtit dorvvolaččat ja luonddu heađuškeahttá. Maiddái luondduturismafitnodagaid lea álki ovddidit suvdilis luondduturismii laktásan doaimmas dáid bálvalusaid vuođul.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ruhtadeapmi boahtá eanaš stáhta bušeahtas. Ollašuhttit máŋggaid doaimmaid maiddái prošeavttaid bokte guimmiiguin oassin oassái olggobeale ruhtademiin, stuorámus ruhtadeaddjin lea Eurohpá uniovdna ja Helmi-eallinbirasprográmma.

Ávkkit ja buresbirgejupmi Luonddubálvalusain

Suodjalanguovlluid ja historjáčuozáhagaid dikšun dorvvasta lundomet máŋggahámatvuođa ja kulturárbámet seailuma. Luonddus áhpásmuhttin lasiha sihke fysalaš ja vuoiŋŋalaš buresbirgejumi.

Álbmotmehciin galledit jahkásaččat badjel 4 miljon geardde 2021. Álbmotmeahcis lea fuopmášahtti váikkuhus guovlluekonomiija ja -barggolašvuhtii. Galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lassánii geavaheaddjimeriid eanet: lassáneapmi lei 21 proseantta jagi 2020 ektui. Álbmotmehciid galledeaddjiid ruhtageavaheami váikkuhus báikkálašekonomiijai lei 310,3 miljon euro. ja barggolašvuođaváikkuhus 2 452 olmmošbargojagi.

Stáhta investeren euro máhccá ruovttoluotta báikkálašekonomiijai gaskamearálaččat logigeardásažžan. Váikkuhus goittotge juohkása eahpedássidit sierra guovlluide riikkas ja fitnodagaid gaskkas. Váikkuhusat leat stuorát turismaguovlluin, gos ádjáneapmi lea guhkit ja bálvalusat eanet.

Luonddubálvalusaid organisašuvdna ja oktavuođadieđut

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat lea juhkkojuvvon njealji geográfalaš guvlui: Lappi, Nuortabađaeana–Kainuu, Jávre-Suopma ja Riddoguovlu.

Bargut leat:

  • Guovlluid hálddašeapmi
  • Luonddu ja kulturárbbi suodjaleapmi
  • Luonddu áhpásmuhttin- ja turismaatnu

Lassin Luonddubálvalusain dahket oktasaš guvllolaš ovddidanbarggu, gulahallama ja dieđuhálddašeami.

Almmolaš hálddašandoaimmait jođiha luonddubálvalushoavda. Fuođđobálvalusaid jođiha fuođđodoallohoavda.

Lassidieđut Luonddubálvalusaid doaimmas