Mearragoaskima bessen boazodoalloguovllus lihkostuvai dán jagi bures, goaskima ja bárbmofálli bessenbohtosat ledje fuonit. Rievssatfálli bessen fas manai bures, vaikke dat leige geahnohabbo moadde jagi.
Statistihkat bohtet ovdan Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid varas publikašuvnnas: Raporta goaskima, bárbmofálli, rievssatfálli ja boazodoalloguovllu mearragoaskima bessemiin 2025.
Boralottiid bessema leat čuvvon ja čohkken statistihkaide Suomas 1970-logu rájes. 1990-logu rájes Meahciráđđehusa Luonddubálvalusain lea leamaš ovddasvástádus njealji ovddasvástádusšlája oasil. Birasministeriija nammadan ovddasvástádusšlájat Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaide leat goaskin, bárbmofálli ja rievssatfálli ja mearragoaskin boazodoalloguovllus. Boralottiid lassin Meahciráđđehusas lea ovddasvástádus maid giljobačča suodjaleamis.
Metsa.fi-siidduin gávdno dán jagi vuosttamus geardde gráfalaš ovdanbuktin ja dieđut Meahciráđđehusa boraloddečuovvumiid bohtosiin. Ulbmil lea rievdadit maŋŋelabbos maid boares raporttaid dán ođđa hápmái.
Goaskima geahnohis bessemii váikkuhii heajos biebmodilli
Luonddubálvalusaid áican goaskima bessemat leat stáđásman maŋimuš logi jagi áigge 100–200 lihkostuvvan bessemii ovtta jagi nammii. 1970-, 80- ja 90-loguin bessemat gávdnojedje jahkásaččat dušše vuollil čuohti. Bessejeaddji náli sturrodat leat dál olles Suomas 365–469 bára. Dán jagi lihkostuvvan bessemat ledje 128.
Goaskima bessenboađus lei riikkaviidosaččat fuotni.
– Bessemiid lihkostuvvamis leat guvllolaš erohusat. Geahnohis biebmodilli lea váikkuhan negatiivvalaččat bessemii, luonddusuodjalusa spesiálaáššedovdi Eetu Sundvall Meahciráđđehusa Luonddubálvalusain muitala.
Goaskin borrá ovdamearkka dihtii eanalottiid, njoammiliid ja boazodoalloguovllus misiid. Dehálamos áššit, mat váikkuhit bessemiidda sihke guhkes ja oanehis áigegaskkas, leat biebmodilli ja ovddit mánu dálkedilit ovdal mannema ja eandalii ovddit vahku dálkedilit ovdal mannema.
Mearragoaskima bessemat lihkostuvve boazodoalloguovllus, buorre biebmodilli veahkehii
Mearragoaskima bessenboađus boazodoalloguovllus lei buorre. Bessemat lihkostuvve bures Gaska-Lappis ja Koillismaas, gos leat guovllu nannosamos nálit. Bessejeaddji náli sturrodat lea dál Suomas 133–150 bára. Dán jagi lihkostuvvan bessemat ledje 80.
– Mearragoaskimat borret guoli. Danin bessenáigodagas, eandalii go čázádagat leat suddásat, mearragoaskimis lea stáđđásabbo biebmodilli go goaskimis ja mearragoaskima bessemat lihkostuvve stáđđásabbot go goaskimis. Maiddái giđa dálkedilit váikkuhit mearragoaskima bessemiidda, Sundvall muitala.
Suomas hárvenaš rievssatfálliid mearri ii leat lassáneamen, 2000-logu álgogeaži reviirraid mearit ain guhkkin
Rievssatfálli bessen lihkostuvai bures juo golbma jagi maŋŋálagaid, vehá goittotge heajubut go guokte ovddit jagi. Maŋimuš jagiid bessenmearit eai leat mearka das, ahte nálli livččii vel stuorrumin.
Rievssatfálli lea árktalaš šládja, mii ii goassige leat leamaš Suomas dábálaš. Boralotti leavvan lea stáđásman Suomas davimus Lappi duottarguovlluide maŋimuš jahkelogiid áigge. Bessejeaddji náli sturrodat lea dál Suomas 22–29 bára. Dán jagi lihkostuvvan bessemat ledje gávcci.
Rievssatfálliid mearrái váikkuha rievssahiid mearri. Rievssat leat duottarfálli dehálamos borramuš.
– Vel 2000-logu álggus jahkedárkkástusain gávdnojedje juoba sullii golbmalogi ássojuvvon reviirra. Rievssatfálli birgemii váikkuha sakka eandalii dat, man olu rievssahat gávdnojit. Sullii 90 % šlája borramušas čohkiida rievssahiin ja gironiin. Rievssatnálit molsašuddet lunddolaččat ja earret eará dálkkádatrievdan váikkuha rievssahii ja maiddái dakko bokte rievssatfállái, Sundvall dadjá.
Bárbmofálli bessemiid mearri ain njiedjamin
Bárbmofálli eallá Suomas eanaš Lappis ja Davvi-Bađaeatnamis. Bessejeaddji bárbmofállenáli sturrodat lei dán jagi 224–282 bára. Bárbmofálli bessenboađus lea ain njiedjamin, go jahki lea leamaš fuotni juo guokte jagi maŋŋálagaid lihkostuvvan bessemiid dáfus. Giđa molsašuddi dálkedilit sáhttet váikkuhit báikkálaččat bessenbohtosii, muhto borramuša geahppáneapmi ja dan dihtii geahnohabbo biebmodilis sáhttá leat mearkkašahtti váikkuhus bessemiid lihkostuvvamii. Bávttiin besiin lea buoret suodji ja bessemat lihkostuvvet dain gaskamearálaččat buorebut go bessemat jekkiin. Dán jagi lihkostuvvan bessemat ledje 71.
– Bárbmofálli besse eanaš jeakkis ja molsu bessensaji álkibut go šlájat, mat bessejit rissebesiide. Danin bessema čuovvunge lea váddásut. Go beassebáiki lea molsašuvvan, de reviirras, man mii leat dovdan, ii vealttakeahttá šat gávdnoge bessen, Sundvall dadjá.
Fáktadiehtu: Ná boralottiid beasit dárkkistuvvojit
- Boralottiid bessemiid dárkkástusaid ja ođđa besiid ohcama čađahit Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid veahkkin eaktodáhtolaččat.
- Dán jagi beassedárkkástusaide oassálaste 56 eaktodáhtolaš loddeberošteaddji. Eaktodáhtolaččat čađahedje dárkkástusaid 350 beaivve. Maiddái luonddus johtán olbmot almmuhedje Meahciráđđehussii boralottiid áicamiin.
- Meahciráđđehus dárkkistii helikopteriin boazodoalloguovllus oktiibuot sullii 1300 beasi, main badjelaš 950 goaskima beasi ja badjelaš 400 mearragoaskima, rievssatfálli ja bárbmofálli beasi. Beasit dárkkistuvvojedje oktiibuot olles Suomas sullii 2500, dárkkástusaid čađahedje Meahciráđđehus ja eaktodáhtolaččat.
- Dego ovddit jagiid, Meahciráđđehus mávssii goaskima ja mearragoaskima (mearragoaskin Davvi-Suomas) almmuhuvvon beasis, mii ii lean gávdnon ovdal 100 euro bálkká. Dán jagi bálká lea máksojuvvon oktiibuot 31 goaskima (18) ja mearragoaskima (13) beasis.
Lassidieđut mediai:
- Petolintutilanne | Metsähallitus
- Luonddusuodjalusa spesiálaáššedovdi Eetu Sundvall, tlf. 0406127294, šleađgapoasta hámis: ovdanamma.goargu@metsa.fi