Meahciráđđehusa dálkkádatprográmma ovddida Suoma čitnaneutralitehtamihttomeari

Meahciráđđehusas lea guovddáš rolla čitnaneutrála Suoma ovdáneamis. Mii ovddidit dálkkádatprográmmaineamet Suoma dálkkádatmihttomeriid juksama: mii lasihit čitnanjieluid ja -vuorkkáid ja buhtes energiija buvttadeami ja geahpedit min nuoskkidanluoitimiid.

Dálkkádatrievdama goahcan ja dasa vuogáiduvvan leat okta Meahciráđđehusa strategiijalaš deattuhusain. Meahciráđđehusa dálkkádatprográmmas 2025–2030 leat ásahuvvon mihttomearit ja meroštallojuvvon viidát doaibmabijut, maiguin nannejuvvojit positiivvalaš dálkkádatváikkuhusat, geahpeduvvojit negatiivvalaš váikkuhusat ja ovddiduvvo dálkkádatrievdamii vuogáiduvvan.

Mii nannet vuvddiid čitnanjielu ja ovddidit ođasmuvvi energiija buvttadeami

Meahciráđđehusa strategiijalaš mihttomearrin lea lasihit stáhta máŋggaatnovuvddiid čitnanjieluid 10 proseanttain jagi 2035 rádjái ja stáhta buot eatnamiid muoraid čitnarájuid 10 proseanttain jagi 2030 rádjái jagi 2018 ektui.

Stáhta vuvddiid čitnanjielut ja -rájut nannejuvvojit viiddes doaibmabidjoollisvuođain, masa gullet ee. šaddanbáikái heivvolaš ja rievttesáigásaš vuovdedikšun, vuovddi dukten, ovddosdikšojuvvon siepman- ja vesámateriála ávkkástallan ja čitnanjiellomihttomeari vuhtiiváldin čuollanplánain.

Meahciráđđehus lasiha positiivvalaš dálkkádatváikkuhusaidis maiddái ovddidemiin ođasmuvvi energiija buvttadeami stáhta eana- ja čáhceguovlluin. Bieggafámu ovdafidnu joatkašuvvá sihke eatnamis ja meara alde ja stáhta guovllut láigohuvvojit ođasmuvvi energiija fitnuide.

Geahpedit šaddovisteluoitimiid 20 proseanttain

Meahciráđđehusa mihttomearri lea geahpedit šaddovisteluoitimiid 20 proseantta jagi 2030 rádjái jagi 2024 ektui. Bargoveahka skuvlejuvvo vuhtiiváldit dálkkádatgeahččanguovlluid buot doaimmain ja mátkkošteamis oidojuvvojit johtinhámit, mat nuoskkidit uhcit.

Dálkkádatrievdama goahcamii ja dasa vuogáiduvvamii dárbbašuvvo ovttasbargu olles árvoráiddus. Min doaimmaheaddjiid ja ovttasbargoguimmiid eaktudit doaibmat vugiin, mii goahcá dálkkádatrievdama ja ovddida dálkkádatrievdamii vuogáiduvvama.

Meahciráđđehusa čitnaluottas stuorra oassi hápmašuvvá muoraid rádjamis ja fievrredeamis. Muoraid rádjan- ja fievrredanbálvalusaid háhkamis oidojuvvojit mašiinnat, mat nuoskkidit uhcit ja mihttomearri lea maid lasihit ođasmuvvi boaldámušaid geavaheami. Meahciráđđehus pilotere dálkkádatprográmmabajis maiddái mašiinnaid, mat doibmet elefámuin.

Čitnaluodda unniduvvo maid ovddidemiin háhkanproseassa. Háhkamiidda ráhkaduvvo olles organisašuvnna oktasaš vásttolašvuođa gáibádusbáŋku, mainna ovddiduvvo háhkamiid suvdilvuohta dálkkádaga dáfus. Dasa lassin mihttomearri lea luohpat váimmusbarggu dáfus dárbbašmeahttun giddodagain, giddet fuomášumi doaibmalanjaid geavaheami nuoskkidemiide ja ávkkástallat eanet máhcahanatnogálvvuid.

Mii ovddidit luonddu vuogáiduvvama dálkkádatrievdamii

Dálkkádatrievdan ja luonddu girjáivuohta laktásit nuppiidasaska. Stáhta eana- ja čáhceopmodaga hálddašeaddjin Meahciráđđehusas lea guovddáš rolla daid doaimmaid ovddideamis, maiguin ovddiduvvo luonddu vuogáiduvvan nuppástuvvi dálkkádahkii.

Meahciráđđehus joatká aktiivvalaš rekonstrueren- ja luonddudikšundoaimmaid, mat ovddidit luonddu girjáivuođa sihke suodjalanguovlluin ja máŋggaatnovuvddiin ja ovddida stáhta eatnamiid ekologalaš fierpmádaga. Mii fuolahit maid šlájaid suodjaleamis ja caggat vahátlaš vierisšlájaid. Lávvačuozáhagaid plánemis vuhtiiváldojuvvo, mot guovllu luondu vuogáiduvvá nuppástuvvi diliide ja mii ovddidit luonddu girjáivuođa vuhtiiváldima maid bieggafápmofitnuin.

Mii dovdát lassin ođđa vejolašvuođaid luonddu girjáivuođa nannemis. Ovdamearkka dihtii buoridit piloterema bokte válmmasvuođaid ávkkástallat luondduárvomárkaniid boahtteáiggis.

Mii ráhkkanit dálkkádatrievdama váikkuhusaide iežamet doaimmain

Dálkkádatprográmma lea viiddes ollisvuohta, man bokte Meahciráđđehus maid ovddaldastá ja ráhkkana nuppástuvvi dálkkádahkii ja dan váikkuhusaide iežas doaimmain.

Mii ovddidit doaimmaideamet ja ovddaldastit dálkkádatrievdama váikkuhusaid earret eará suodjalanguovlluid dikšumis, vuovdedoalu hárjeheamis ja stáhta eatnamiid lávvemis.

Meahciráđđehusa čanasjoavkkut leat dehálaš rollas, go ráhkkanit nuppástuvvi dálkkádahkii stáhta eatnamiin. Ovdamearkka dihtii luondduriggodatplánemis dovdát nuppástuvvi dálkkádaga dagahan guvllolaš váikkuhusaid ja doaibmabidjodárbbuid ovttas čanasjoavkkuiguin.

Mii čuovvut ja ávkkástallat ođđasamos dutkandieđuiguin

Dálkkádatprográmmas leat maid dovdájuvvon dálkkádatrievdamii laktáseaddji guovddáš fenomenat ja dálkkádatrievdama dagahan riskkat ja vejolašvuođat.

Meahciráđđehus čuovvu ja ávkkástallá ođđasamos dutkandieđuiguin ja beaiváda dárbbu mielde iežas doaibmarávvagiid ja mihttomeriid. Dálkkádatprográmma ovdáneapmi čuvvojuvvo oassin jahkeraporteremis.