Sosiála ovddasvástádus
Dásseárvo- ja ovttaveardásašvuođaplána
Meahciráđđehusa ođđa dásseárvo- ja ovttaveardásašvuođaplána lea eanet gokčevaš lágas mearriduvvon plána. Plánain Meahciráđđehus ovddida ovttaveardásašvuođa ja jávkada olggušteami. Meahciráđđehusas barget sulaid 1 200 sierra surggiid áššedovdit. Áššehasaid, čanusjoavkkuid ja guimmiid lohkomearri lea viiddis. Dál dahkkojuvvon ođastusat buoridit duháhiid olbmuid bargoeallima ja vel eanebuid lustaáiggi.
Dásseárvo- ja ovttaveardásašvuođaplána ollašuhttá Meahciráđđehusa vásttolašvuođaprográmma ja dárkilmasta bealistis giđđat almmustahtton doaibmavuohkerávvaga. Plánain sihkkarasto, ahte vásttolašvuođapolitihka linnjemat riikkaidgaskasaš vásttolašvuođa rávvagiin ja vuođđojurdagiin, dego ON:id Suvdilis ovdáneami doaibmaprográmmas (Agenda 2030) sihke ON:id fitnodagaide ja olbmuide guoskevaš vuođđojurdagiin, ollašuvvet maiddái Meahciráđđehusa doaimmas.
Plána gárvvistii bargoveagas čohkkejuvvon bargojoavku. Plána lea dahkkon áigodahkii 2019-2022 ja dan ollašuhttima ja čuovvuma ovddasvástádusaid leat juohkán.
Meahciráđđehusa dásseárvo- ja ovttaveardásašvuođaplána juohkása golmma oassesuorgái: ovttaveardásašvuođa ovddideapmi Meahciráđđehusa bargoaddidoaimmas, bálvalusain ja doaimmat sápmelaččaid ovttaveardásašvuođa dorvvasteapmin. Plánain árvvoštallet dálá dili dahjege dan, mo dásseárvu ja ovttaveardásašvuohta ollašuvvá Meahciráđđehusa bargoveaga siste ja doaimmas muđuige. Plánas meroštallet, mo Meahciráđđehus boahttevuođas earuha, seahkana ja ovddalgihtii eastada olggušteami ja ovddida ovttaveardásaš meannudeami ja sohkabeliid dásseárvvu.
Bargu Suoma sierra guovlluide
Stuorra eanaeaiggádin ja barggu addin Meahciráđđehus lea vásttolaš sajádagas Davvi- ja Nuorta-Suomas, gos doaimmas leat dehálaš guovlluekonomalaš váikkuhusat.
Meahciráđđehusas leat barggus badjel 1 700 ámmátolbmo. Stuorámus oassi bargiin, sulaid 1 600, barget sierra doaibmabáikkiin eará guovlluin riikka. Badjel bealli bálkkáin máksojuvvo Davvi-Supmii
Meahciráđđehus oastá buot vuovdesuorggi mášenbargobálvalusaid iehčanas fitnodatdoalliin ja oasi vuovdečuollanbargguin vuovdebálvalusfitnodatdoalliin. Earálágan suodjalanguovlluid áššehasbálvalus-, dikšun- ja luonddudikšunbálvalusaid vuolleskáhppomiin sulaid 750 fitnodaga dahje servoša.
Meahciráđđehus fállá jahkásaččat badjel duhát mearreáigásaš bargogaskavuođa, maid guhkkodat molsašuddá golmma vahku vuovdegilvinbargguin prošeavttaid máŋgga mánnui, muhtumin juobe máŋgga jagi, guhkkosaš bargogaskavuođaide.
Suodjalanguovlluid dikšumis addojuvvo bargu maiddái rabasfáŋggaide ovttas Rihkusčuovvunvirgedoaimmahagain. Jagi 2014 sierralágan suodjalanguovlluid fuolahan- ja divvunbargguid oppalašbargomearri lea 51 olmmošbargojagi.
Ovttasbargu sierra čanusjoavkkuiguin. Dušše beare stáhta eatnamiid geavaheapmái gullevaš soahpamušat leat badjel 17 000.
Luonddus lihkadeapmi buorida buresbirgejumi
Stáhta meahcit ja čázit fállet buriid vánddardan- ja áhpásmuvvanvejolašvuođaid. Nuvttá geavaheamis leat ee. ávdinstobut, dolastallanbáikkit, vánddardanmáđijat ja áššehasbálvalus luondduguovddážiin. Guolásteapmi, meahcásteapmi ja mohtorgielkávuodjin leat váldooassái mávssu vuollásaš bálvalusat. Meahciráđđehussii leat mieđihuvvon dovddastusat álbmotdearvvašvuođa ovdii dahkkojuvvon barggus.
Olbmuin lea beroštupmi dahkat konkrehta daguid luonddu ovdii. Meahciráđđehus fállá ovttasbargguin servviiguin ja organisašuvnnaiguin máŋggalágan vejolašvuođaid eaktodáhtolaš suodjalanguovlluid dikšumii, áitatvuollásaš šlájaid sihke fuođđo- ja guollenáliid gierdavašvuođa olis. Eaktodáhtolašdoibmii searvan olbmuid mearri lea stuorrumin.
Nuoraid oahppan ja barggolašvuohta dorjojuvvo
Meahciráđđehus addá barggu jahkásaččat čuđiide nuoraide ja bargá ovttasbarggu oahppolágádusaiguin. Stuđeanttaide fállat hárjehallan- ja barggusoahppanbáikkiid.
Luonddu- ja dieđaguovddážiin fállat oahpistemiid ja bargobájiid, mat dorjot vuođđooahpahusa oahppaplánaid. Ovttas meahccesuorggi áššedovdiiguin ordnet skuvllaide ja beaiveruovttuide Meahccevahkuid ja -beivviid.