Ođđajagimánu buorre ođas luonddu máŋggahámatvuođas:
Saimaagahtte giitá viiddiduvvon ráfáidahttinguovlluid ja buori muohtadálvvi
Almmustahtton 22.1.2010
ON luonddu máŋggahámatvuođa temájagi Meahciráđđehusa luonddubálvalusat almmuhišgoahtá mánnosaččat buori ođđasa luonddu máŋggahámatvuođa seailluheamis. Ođđajagimánu buorre ođas luonddu máŋggahámatvuođas lea saimaagahte ráfáidahttinguovlluid mearkkašahtti viidun sihke earenoamáš buorre dálvi gahte muohtabesiide. Jahki 2010 lea vuordimis buoret jahki saimaagahttii, eandalii jus álgojagi áigge oažžut lasi ráfáidahttinsoahpamušaid
Meahciráđđehus illuda gahtesuodjaleami ovdáneamis Saimaa guovllus: Jagi 2009 loahpa rádjai Meahciráđđehus lei dahkan giđa guolástusráddjehusaid, mat suodjalit saimaagahte, jo 1460 njealjehaskilomehterii. Ná eana- ja meahccedoalloministeriija ásahan 1500 njealjehaskilomehtera ulbmil lea measta juo fáhtejuvvon.
Virgeoapmahaččaid, guolástusorganisašuvnnaid ja osolašgottiid oktasaš kampánjabargu lea leamaš earenoamáš dehálaš barggu ovdáneami dáfus. Maiddái Mátta-Savo eanagoddelihtu “Gahtte suodjaluvvo soahpamiin” –fidnu lea leamaš mearkkašahtti: dan vehkiin máŋggat báikkálaš guollebivdit leat vuolgán gahtesuodjalanbargui nu, ahte leat ráfáidahttán guollečáziideaset giđđaboddii fierbmebivddus. Seamma olis soahpamušain máksojuvvon buhtadusaide leat várren eanet ruđa.
Fierbmebivdoráddjehus guovlluin, gos leat gahte čivggat, álgá cuoŋománu beallemuttus, nuba ođđa ráfáidahttinsoahpamušaid geargá bargat vel álgojagi áiggege. Meahciráđđehusas jáhkket mihttomeari dievvat ráfáidahttinbottu rádjai, ja sávvet dan juoba mannat badjel.
"Eaktodáhtolaš ráfáidahttinsoahpamušat leat dál gárvát 200 stuhka, ja dain máksojuvvo buhtadus sullii 240 000 euro", muitala soahpamušráđđádallamiin vástideaddji biologa Tuomo Kokkonen Meahciráđđehusas.
Giđđabaji gahte čivggaid eallinbirasin leat árvvoštallan sullii 2 000 njealjehaskilomehtera guovllu, gosa giđa guolástusráddjehusat leat čohkkejuvvon. Gahte čivggaid eallinguovlluin leat badjelaš 500 km² suodjalangeahtes čázit, main sullii 200 km² leat dálá ráfáidahttinguovllu siskkobealde dahje lahkasiin
"Ulbmilin livččii oažžut nu čavddis suodjalanguovllu go vejolaš. Dan dihtii geahččalit ovttas eanagottálaš doaibmiiguin oažžut lasi soahpamušaid ovdal dán giđa ráfáidahttinbaji álgima. Dávjá gahtet ja olbmot bivdet guoli seamma guollefárppiin, mii lasiha vahátriskka ain ovddežis", suodjalanbiologa Tero Sipilä Meahciráđđehusas muitala.
Gahtiid čuvges boahtteáiggi veahkeha maiddái buorre muohtadálvi. Ná gahtteadnit sáhttet ráhkadit muohtabeasi, mii suddje čivggaid. Dat geahpeda čivggaid jápmima ja dorvvasta ráfálaš njamaheami.
Luonddu máŋggahámatvuohta geaffu, muhto ain lea áigi váikkuhit
Vássán jahki 2010 lea ON luonddu máŋggahámatvuođa temájahki. Temájagi áigge Suomas geahččalit buktit ovdan máŋggahámatvuođa seailluheami čovdosiid ja hástalusaid. Oassin dán kampánjas Meahciráđđehusa luonddubálvalusat almmustahttá juohke mánu buori ođđasa luonddu máŋggahámatvuođas. Buorit ođđasat addet dieđu das, mo Suoma luonddu máŋggahámatvuohta ovddiduvvo. Daid mihttomearrin lea movttiidahttit sierra beliid ja olbmuid doaimmaide luonddu máŋggahámatvuođa seailluheapmin.
Vaikke EU-riikkat eai leat fáhten ulbmiliid luonddu máŋggahámatvuođa geaffuma bisseheamis jagi 2010 rádjai, de aktiivvalaš suodjalanbargu buktá goittotge bohtosiid. Ovdamearkan viiddis ja laktásan suodjalanfierpmádat lea beaktileamos vuohki luonddu máŋggahámatvuođa seailluheamis. Seammás dat veahkeha dálkkádatrievdama njoahcudeamis ja dasa vuogáiduvvamis.
Lassidieđut, Meahciráđđehus:
- Saimaagahtte: suodjalanbiologa, doavttir Tero Sipilä, 0205 64 5912, suodjalanbiologa Tuomo Kokkonen, 0205 64 5910
- Luonddu máŋggahámatvuođa temájahki: kommunikašuvdnaoaivámuš Päivi Rosqvist, 0400 425 666
***
Jahki 2010 lea ON luonddu máŋggahámatvuođa temájahki, mii Suomas dollojuvvo temáin Luonddu máŋggahámatvuohta: Eallima eaktu. Deháleamos bargoneavvu luonddu máŋggahámatvuođa bajásdoallamis lea gokčevaš luonddugáhttenfierpmádat. Suomas Meahciráđđehusa luonddubálvalusat dikšu Suoma álbmotmehciid ja eará luonddusuodjalanguovlluid. Min ovddasvástádussan lea maiddái riikkaviidosaččat mearkkašahtti áitatvulošas šlájaid, dego Saimaagahte ja goaskima suodjaleapmi, ja atnit fuola maiddái gierdavaš vánddardan- ja guolástanbálvalusain.